"Kui olin 8-aastane, siis mäletan hästi, et mul polnud kedagi, kellega mängida. Kui sain 13-aastaseks ja hakkasin ilusaks minema, siis hakkasin ma inimesi ligi tõmbama. Samal ajal aga tekkis mulle mu välimusest justkui mask, millega end kaitsesin. Selles mõttes on hea, kui nooruslik ilu, mida prantslased "saatanlikuks iluks" nimetavad, hakkab hääbuma - siis ei pea ennast enam selle taha peitma," rääkis Bellucci The Telegraphile.

"Kunagi saabus hetk, kui avastasin, et ma pole enam seesama naine, kes kunagi olin. Mu rinnad ei ole enam nii täiuslikud, nagu need olid," meenutab ta. "Kuid need rinnad toitsid mu kahte tütart ega saagi olla sellised, nagu siis, kui olin 20.

Kui Belluccil on olnud ridamisi erootilisi rolle, siis uues Bondi-filmis ta end päris alasti siiski enam võtta ei kavatse, kuid kinnitab, et asi pole laste saamises või kombekuses, vaid selles, kuidas ta parasjagu soovib oma keha näitlejana enese väljendamiseks kasutada.

Naine usub, et kõik, mis on loomulik, on ilus ja kes seda joont ei järgi, muutub karikatuuriks. Bondi-filmi jaoks pidi ta küll veidi siit-sealt end kohendama, kuid seda vaid väikeste nippide abil. "Ma ei ole inimene, kes ärkab kell 6 üles, et jõusaali minna. Ma lihtsalt ei söö paar päeva pastat enne filmimist ja ongi kõik. Tõde on, et ma armastan pastat ja kooki, vahepeal veini juua ja vahepeal sigarette suitsetada. Minu moto on: söö hästi, joo hästi, seksi hästi ja naera palju. Ülejäänu tuleb ise."

Alati, kui Belluccit tabab siiski naiselik masendus kaduva nooruse pärast, mõtleb ta oma vanaema peale. "Minu jaoks pole tõelisel ilul midagi pistmist kortsude või nende puudumisega. Mu ema ema kasvatas pärast sõda üles viis last ja temast sai tõeline eluvõitleja. Ilu on see punase huulepulga varjund, mida ta kannab, kui pühapäeviti kirikusse läheb."