Andes välja piiratud koguses euromünte, millel eurotsooni riike tähistavad kaksteist tähte ja 81-aastase paavst Johannes Paulus II profiil, osaleb ka pisitilluke paavstiriik maailma ühes suurimas raharevolutsioonis.

Igal aastal plaanitakse müntida üksnes 670.000 “püha eurot” ja enamus neist läheb arvatavasti kogujate kollektsioonidesse.

Senised Vatikani mündid, mille vääring on liirides, kannavad samuti Johannes Pauluse pilti, kuid veidi nooremas väljaandes.

Kui Itaalia otsustas eurotsooniga liituda, võinuks Vatikan kui suveräänne riik käibele võtta oma raha või siduda end mõne teise valuutaga, näiteks Šveitsi frangiga. Kuid paavstiriik valis euro.