50aastane Georg Vinogradov on Võru Nelipühikiriku pastor. Mustlasrahvusest Georg  jõudis usuni läbi karmi elukooli, kuhu mahub ka vanglaaeg Patareis, haigestumine vähki, tervenemine sellest. Georg on kaheksa lapse isa. Tema kodu on tema kirik – Georg on poole oma vanast puumajast andnud koguduse kasutada.

Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Kõige rohkem järgijaid on Georg endale leidnud Lätimaal, vene piiri ääres asuvas Vilaka väikelinnas. Sinna viib tema tee ikka ja jälle, sinna viib ta nii vaimutoitu kui humanitaarabi.

Mustlaste elu on Georgi hinnangul sügavas kriisis. Iidne kirjutamata mustlasseadus ei toimi enam – näiteks selle kohta, et ei tohi varastada sealkandis, kus elab teisi mustlasi. Kogukond on lõhki, igaüks heitleb omasoodu, mustlane petab mustlast. Mustlasrahva peal lasuks kui needus, usub Georg.

Georg armastab oma rahvast, ent tahab selle vaimu kujundada viisil, mis kutsub nii mõneski esile kõhklusi. On neid, kes kardavad, et usule toetumine võtab rahvalt tahte ise enda saatuse eest vastutust võtta. Kui vanaviisi enam elada ei saa, uutmoodi aga veel ei oska – kuidas siis elada? Kuidas muutuda ja jääda seejuures iseendaks?

Filmi rezhissöör, operaator ja produtsent on Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp, muusika autor Liisa Hirsch. Filmi tootmist rahastasid Avatud Eesti Fond, Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurkapital, Haridus- ja teadusministeerium ning Open Society Institute. Tootis filmistuudio Ikoon.