Alustati sellest, miks Rasmus oma isa jälgedes käima hakkas ja ka näitleja ameti kasuks otsustas. Põhjus oli lihtne: isa jättis lapsehoidja palkamata ja nii juba pisikesest peale oli Rasmus isaga teatris kaasas. ”Siin ta tolgendas jah,” naeris Hannes.

Näitlejad Kaljujärved tunnistasid publikule, et näitleja amet on midagi sellist, mille pidamiseks eelnevalt oma perelt nõusoleku peaksid saama. Sest see on töö, mis igal juhul tuleb koju kaasa ja mida sa teed 24/7. ”Näitleja karjääri valikul pead arvestama, et saad haiget,” rääkis vanem Kaljujärv.

Kuigi näitleja amet nõuab palju ohverdusi, annab see ka palju vastu. Rasmus on veendunud, et teatris, kus tema praegu töötab, NO99, on ta osa mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa ühest kõige tugevamast trupist.

Seega on näitleja amet oma iseloomult suur ajaröövel. See on üks põhjuseid, miks Hannes poja üles kasvatamisel palju osaleda ei saanud. Lisaks sellele aga ei jaganud isa ja poeg väga pikalt ka väga ühist kodu. Kui Rasmus kooliealiseks sai, läks Hannes teisele ringile ja nii asusid isa ja poeg eraldi elama. Hannes tunnistas, et kui ta 23-aastaselt isaks sai, polnud ta tegelikult selleks rolliks veel valmis ning ta soovib, et tal oleks rohkem aega olnud Rasmuse üles kasvatamise juures. Samas aga ei tunne Rasmus praegu, et tal väga millestki lapsena puudu oleks jäänud. Suved veetsid nad alati koos.

Noortekonverentsil küsis Hannes pojalt, et millal too lapsi saama kavatseb hakata. Kevadel 30-aastaseks saav Rasmus nentis, et ka tema tunneb, et ei ole veel isa rolliks praegu valmis. Rasmus lisas veel naljatades: ”Ma ei hakka enne tüdrukuga lähedasemaid suhteid looma, kui mu isa nõusolekut pole andnud!”