Kuid neil on sellest hea,
Et pole palju vaja mõelda.
Vaevamata pead
Võib kohe seda öelda.
Üks teema on vaid keelel,
Kõik sellega on nõus
Ja rõõmsalt ühel meelel
otsus ongi jõus.
Otsus tundub väga hea
Ja asi lihtne näib -
Kõrtsu minema vaid peab
Ja jooma ennast täis.
Arvati, et nüüd vaid joon,
Reaalsus ununes,
Kuid see petlik illusioon
Kiirelt purunes.
Selle mõtte geniaalsus
Oli siiski nõrgem,
Ilmutas end taas reaalsus
Ja tekkis väike tõrge.
Mis võiks olla hullem veel
Ja välja näida nõnda paha,
Kui selgun'd tõsiasi see,
Et kellelgi ei ole raha.
See ajas mehed väga mossi
ja tuju kiirelt rauges -
pole mitte punast krossi
ja palgapäev on kaugel.
Kes küll enne seda uskus,
et võib jääda nõnda jänni -
kellelgi ei ole taskus
mitte ainsat penni.
Nukker oli meeste salk,
sest arva ära, kuhu sai
meeste möödundkuune palk -
ammu juba kõrtsu jäi.
Rohkem meestel mõtteid pole,
ainult kehitavad õlgu -
muud ei jää neil enam üle,
kui võtta kuskilt võlgu.
"Mina tunnen ühte venda,
kes kõrtsus käia eal ei taha,
kähku sinnapoole lendan -
tal on kindlalt raha."
"Armas sõber, appi! appi!
Lõpp tee ruttu meie vaeval -
Laena meile veidi pappi,
Toome ära palgapäeval."
Oli lahenduski käes,
On geniaalsus ehtne,
Et üks väljapääs
Võib olla nõnda lihtne.
Nii kui mõeldud, kohe tehtud,
Ei oodata siin ole miskit,
Kohe kõrtsu poole plehku,
Et saaks ruttu juua viskit.
No mis sa hing veel enam ihkad -
Laual ongi viski, kallis.
Hakkame nüüd kohe pihta,
Siis me saame rutem valmis.
Nii jõigi terve meeste salk,
Et viski vajas seedimist
Ning ka sellekuune palk
Leidis realiseerimist.
