Nimetus "lihavõtted" viitab ülestõusmispühadele eelnenud paastuaja lõpule. Ülestõusmispühade nimi on seotud suure neljapäeva ja suure reedega, mis viitavad vastavalt Uue Testamendi pühale õhtusöömaajale ja Kristuse ristilöömisele ning ülestõusmisele.
Pühade ettevalmistused algasid nädal varem- koristati, pesti ning tehti sauna. Vaikset neljapäeva peeti puhastumise päevaks - supeldi jõgedes ja ojades, kuna kevadveel olla omadus välispidiseid haigusi ravida.
Lihavõttepühade hommikul söödi tavapäraselt hirsipannkooke, pirukaid ja värvitud mune.
Värvitud mune pandi hea tervise tagamiseks ikoonide taha ning surnute jaoks aknalauale.
Kindla tava järgi käidi külapidi mune korjamas: koidikul käisid täiskasvanud noormehed, hommikul lapsed.
Värvitud ja kirikus õnnistatud munal arvati olevat maagilisi omadusi.
Lihavõtte ajal mängiti värvitud munadega, kiiguti ning külastati lähedasi sugulasi.
Keelud
19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. Kehtis veel teinegi keeld – nimelt ei lubatud lastel külla minna – neile visati vanad pastlad kaela.
Üldiselt oli keelatud tubade koristamine ja pühkimine nagu teistelgi sama astme pühadel - uusaastal, suvistepühal ja jaanipäeval.
Munakoksimine
on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele. Setumaal, õigeusu aladel ja väga mitmel pool Euroopas, kuid ka nt Inglismaal, veeretati mune mäest alla või piki puust munarenni. Kelle muna teise muna vastu puutus, sai selle omale. Veeretada sai senikaua, kuni teistelt mune võideti, seejärel võis saagi kokku korjata ja järgmine pääses veeretama. Võidetud munad söödi kohe ära, kuid võitja võis need ka kokku koguda ja kaasa viia. Munaveeretamine nagu nende koguminegi oli eeskätt meeste tava.
Vembud munadega
Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm. Kuna noormehed kogunesid ühiselt mune koksima või sööma, siis oli häbiasi, kui selgus, et sulle on sokutatud toores muna.
Teine tuntud trikk oli puumuna, millega oli võimalik munakoksimisel vastased üle lüüa. Osavasti värvitud muna ei erinenud millegagi loomulikust.
Poisid omakorda pigistasid rahvarohkust ettekäändeks tuues tüdrukutel taskus kaasavõetud mune puruks.
Usuti, et kui hoida lihavõttemuna seitse aastat, siis muutub munakollane helendavaks ja muna läbipaistvaks. Inglismaal jällegi usuti, et liiga kaua hoitud muna muutub kuradiks.
Lihavõttejänes toob mune
Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis šokolaadimune ja ka -kujukesi.
Esimene teade lihavõttejänese toodud munadest pärineb 1572. aastast Saksamaalt. Ameerikasse ümberasujad viisid tava kaasa ja muutsid selle sealse kombestiku osaks. Ka jänesekujulised lihavõttekoogid on sama päritoluga.
Kõigis maades, kus jänes mune toob, räägitakse mune pabuldavatest jänestest. 20. sajandil lisandusid lihavõttelauale või munade juurde rosinad šokolaadis ja muud ümmargused šokolaadimunad.
Kuidas keeta muna õigesti:
Enne munade keema panemist tõsta munakarp tund aega varem külmkapist välja.
Aseta munad keevasse vette nii, et munad oleksid täielikult veega kaetud, kuid peameeles, et vesi ei tohi täisvõimsusel keeda. Et munakoor ei puruneks keetmise ajal, võib lisada vette pisut soola või äädikat.
3 minuti muna- hüübinud munavalge, kuid vedel munakollane.
5 minuti muna- hüübinud munavalge ja poolvedel munakollane.
10 minuti muna- kõva muna.
Huvitavaid fakte munadest:
Kanal läheb ühe muna valmissaamiseks aega 24 kuni 26 tundi. Pool tundi pärast munemist hakkab ta jälle uue tootmisega otsast peale.
Munarebu vitamiinisisaldus on võrreldes teiste loomsete toitainetega üks suuremaid, sisaldades kõiki eluks vajalikke vitamiine
Muna vananeb toatemperatuuril ühe päevaga rohkem kui külmetuskapis terve nädalaga.
Toore ja keedetud muna eristamiseks pannakse muna laual pöörlema. Toores muna teeb umbes 1-2 pööret ja jääb seisma, kuid keedetud muna pöörleb pikemalt.
Muna läheb lihtsamini vahtu, kui lisada veidi sidrunimahla.
