Duett Berry ja Cruz esinevad filmi esimestes stseenides oma tuntud headuses. Paistab paljulubav. Selle hetkeni, mil Berry alias dr Miranda Gray avastab end olukorrast, kus hoopiski temast on saanud vaimuhaigla patsient ning tema endistest kolleegidest on saanud tema järelvaatajad ja ravijad. Sel hetkel tekib tunne, et mõnus külmavärinaid tekitav õudus
thriller
on selleks korraks lõpule jõudnud ning ülejäänud minutid sisustab täiesti tavaline
hollywoodilik
vaimuhaiglaõudukas, mida kõik filmisõbrad juba kümneid ja kümneid kordi (teatavate variatsioonidega muidugi) näinud on.

Õnneks viiakse siiski kaamerad haiglaseinte vahelt kaugemale ning film saab taas pisut hoogu juurde. Leidub hetki, mil sipelgad mööda selga tunduvad jooksvat ning juuksekarvad tahavad püsti tõusta; on kaadreid, mille peale kogu publik saalis oma toolidel võpatab. Kuid lõpplahendus saab olema ehk liiga lihtne, liiga reaalne, arvestades seda, milliste ootuste ja lootustega enamik inimestest filmi vaatama asusid.

Kahju on sellest, et kogu film on moodustatud ümber Halle Berry, kellele õigupoolest ei ole küll midagi halba ette heita, kuid on kahju, et Penelope Cruz’ile jääb selles filmis etendada väga pisike ja teisejärguline roll.

“Gootika” näol on tegemist üpris tavalise Hollywood’i õudusfilmiga – midagi ennenägematut seal ei ole, ent mõnusaks meelelahutuseks sobib suurepäraselt.