"Gängi olen ka ma ise kuulunud ja ühe sellise lausa ise loonud. Selle nimi oli GCP Kings ehk Ghetto City Pelgu Kings ehk Pelgulinna Aguli Kuningad. Ühtlasi oli see ka Pelgulinna suurim esimene n-ö räpi-crue, kellega salvestasime minu kodus vatiteki all albumi. CD-ROM sai kuum, sõber tegi kujunduse ja müüsime need sada limiteeritud eksemplari tänavatel maha. Tulu eest sai korralikult pidu pandud ja niisama ringi kõvatatud," tõdeb ta, et see oli pigem muusikaline gäng.

Tõdeda tuleb tal aga sedagi, et jamadest ja kaklustest pole ta pääsenud: "Jamadesse sattusin ma ikka korduvalt. Enamasti sai korrakaitsjate eest ära joostud või etteteadlikult neid välditud, kuid oli ka hetki, kus sai kartsas öid veedetud. Rusikad on tulnud appi võtta korduvalt. Kunagi olid muidugi natuke teised ajad ja süsteemid. Mulle on enese eest seismine ja au kaitsmine toonud tõsiseid probleeme kaasa. Ükskord saadeti nii-öelda „katus“ peale, kes surus pargis jala rinnale ja ütles, et nüüd oled 30 000 eeku võlgu – nädala pärast maksad. Üldiselt sellised asjad siiski lahenesid."