Mike Thalassitis jättis skandaalse mulje pea kohe peale saatega liitumist. Ta hakkas võrgutama osalist, kellel tegelikult oli paariline juba olemas, nagu saate reeglid nõuavad, vahendab Daily Mail.

Õige pea sai Thalassitis omale naistemehe maine, keda ei huvita kellegi tunded peale tema enda. Inimesed, kes teda väljaspool televisiooni tunnevad, väidavad, et mehe tegelik iseloom on nähtust täiesti erinev.

Üha enam ilmub päevavalgele informatsiooni, mis paljastab mehe pingutused oma elu korda seada ja kuulsusega toime tulla. Selgub, et võlad, millega ta oma kuulsust säilitada proovis, kasvasid suisa üle pea.

Ta plaanis avada oma restorani ja kolis kokku oma 94-aastase vanaemaga, et tema eest hoolitseda. Vanaema suri paar kuud tagasi ja sõprade väitel oli Thalassitis peale seda väga tumedas kohas.

Saates osalejatele on juhtunu kui äratuskell, mis tuletab meelde, et tõsieluseriaalis näidatava on reaalsusest kaugel. Kõige rohkem teeb kahju saatest levima hakanud arusaam, justkui hulljulge käitumine oleks populaarsuse ja kuulsusega otseses seoses. Televisiooni töötajad, kes vaatajate arvu taga ajavad, ei tundu eriti sügavalt mõtlevat, kuidas selline maine staare tulevikus mõjutama jääb.

Vaid aasta enne Thalassitise surma jahmatas telesaate fänne teade Sophie Gardoni äkksurmast. Ta osales saates 2016. aastal, mil astus teise osalejaga riidekapis vahekorda. Hiljem naine tunnistas, et "müüs oma hinge" kuulsusele. 32-aastane Gardon tõdes, et saade mõjutas tema vaimset tervist ja seetõttu arvatakse, et naine võttis ise endalt elu. Ta kannatas veebi kommentaatorite karmi käe all ja on avaldanud, et saates toimunu põhjustas talle tõsised ärevushäired.

Nüüd on paljud teised saates osalejad otsustanud, et aitab. Nad tunnistavad, et peale saate lõppemist jäävad nad oma kuulsuse ja selle mõjuga üksi ning peavad ise kõigega hakkama saama.

Endine tõsielustaar Ben Fogle toob välja, et ka tema kannatas järsu kuulsuse mõjude käes. Ta kirjeldab, et tõsieluseriaali kuulsus on kui narkootikum, mille mõju kiiresti möödub ja sellele järgneb raske mõõn. Fogle leiab, et kõige põhjus on vähene abi peale saadet.

Jessica Shears, kellega Thalassitis saates suhtles, tunnistab samuti, et kuigi saates pakutakse tuge, siis tegelikult kehtib pakkumine vaid seal viibimise ajal. Hetkest, mil osaleja läheb koju ja ei teeni neile raha, on mure nende silme alt läinu ja seega ka meelest läinud. "Nad peaksid pakkuma tuge ja majanduslikku nõustamist. Elu peale neid saateid ei ole, see, mida arvatakse." Sama tõi välja ka Dom Lever, kes samas saates osales.

Malin Andersson tunnistab, et ka tema poleks saatele järgnenud olukorraga toime tulnud, kui tal poleks "nii tugevat pead". Kady McDermott avaldab, et tegelikult vajavad abi väga paljud tõsieluseriaalis osalenud noored. "Elud muutuvad üle öö ja keegi ei saa selleks vaimselt valmis olla. Ei heaks ega halvaks."

Eelmisel aastal sai "Armastuse saar" 150 000 osalemise avaldust, mis on neli korda rohkem kui Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolil kokku.