Kuna "Tõe ja õiguse" tegevustik leiab aset kahekümne viie aasta jooksul, otsis filmimeeskond võteteks nelja koera, kaht Vargamäe Andresele ja kaht Oru Pearule. Filmi režissööril ja stsenaristil Tanel Toomil olid konkreetsed kirjeldused, milliseid koeri ta kummagi taluperemehe kõrval filmis näha tahab. Tõukoerad tegevusaega silmas pidades välistati, kõik neli neljajalgset pidid olema "tõupuhtad" krantsid. Näiteks Andrese koerad Muska ja Pollo olid Toomi nägemuses põlvekõrgused heledama karvaga krantsid, kes kuuletuvad peremehele, käivad karjas ja jooksevad lustlikult lastega heinamaal ringi. Samas pidid Andrese koerad karjapoisi käsul naabrimehe peale haukuma ja vajadusel talle säärde kargama. Pearu Valtu ja Vollina nägi Toom tumedama karvaga koeri, kes varastavad vorsti, käivad naabrimees Andrese rehielamu esisel hädal, peavad tihti põgenema ja suurte süüdlaslike silmadega inimestele otsa vaatama. "Konflikti see koer pelgab – pigem jooksen kusagile peitu, kuni torm üle läheb... Peremees on joodik," lisas Toom oma Pearu koerte kirjelduses.

Samas pidid Andrese koerad karjapoisi käsul naabrimehe peale haukuma ja vajadusel talle säärde kargama. Pearu Valtu ja Vollina nägi Toom tumedama karvaga koeri, kes varastavad vorsti, käivad naabrimees Andrese rehielamu esisel hädal, peavad tihti põgenema ja suurte süüdlaslike silmadega inimestele otsa vaatama. "Konflikti see koer pelgab – pigem jooksen kusagile peitu, kuni torm üle läheb... Peremees on joodik," lisas Toom oma Pearu koerte kirjelduses.

Krantsidele korraldati konkurss

"Tõe ja õiguse" tegevprodutsendi Johanna Trassi sõnul korraldasid nad neljajalgsete näitlejate leidmiseks mitu konkurssi, ülevaatust, ühe Tallinna vanalinna majas, teise filmi tootnud Allfilmi õuel.

"Kuulutasime otsingut Facebookis ja kui tundus, et hakkab hapuks kiskuma, õigeid koeri ei leia, panime ka külapoodidesse kuulutusi üles – nii sõna levis," räägib Johanna.