Zellwegeri ema on pärit Norrast ja isa Šveitsist, kuid näitlejanna ise kasvas üles Ameerikas, vahendab Vanity Fair. "Mina olengi see Ameerika unelm," naljatab staar maailmakuulsa müüdi kulul.

Näitlejanna tunnistab, et ei mõelnud kordagi näitlemisele kui tulevasele tööle, kuid kahetsusväärse juhtumi tõttu läks kõik teist rada. "Ma ei plaaninud seda üldse. Ma olen läbikukkunud ajakirjanik. Läksin kooli, et kirjutama hakata, aga siin me oleme! Ma kukkusin eksami läbi- kirjutamise kursuse, kus me elektrilistel kirjutusmasinatel tööd pidime tegema," meenutab Zellweger oma kooliaegseid katsumusi. "Ma vist olin selles viimases põlvkonnas, kes selliseid eksameid tegema pidi, sest praegu õpitakse ju juba lasteaias arvutis kirjutama."

Lavale viis Zellwegeri koolis valminud näidend, kuhu ta tänu vennale kaasati. "Ta ei suunanud mind sinna üldse tahtlikult. See oli talle pigem paras nördimus. Talle kohe üldse ei meeldinud."

Kuigi tänaseks on vend Zellwegeri elukutsega pigem harjunud, siis eriti kaitsva loomuse tõttu kipub ikka tulema olukordi, mil näitlejanna ilma temata toime ei tule. "Ma mäletan oma esimest avalikku lahkuminekut. See oli väga raske aeg ning vend tuli mulle külla, et toeks olla. Ta korjas poest kokku kõik ajakirjad, kus sellest juttu oli ja kui koju tagasi sõitsime, siis nägin, et ta õlad hakkasid värisema. Ma mõtlesin, et ta hakkas ka nutma, aga ta naeris, südamest. Minu meeleheaks hakkas ta neid samu kuulujutte lolli häälega ette lugema ja me naersime mõlemad, kuni nutma hakkasime. Tänase päevani üritan sellistele juttudele nii läheneda."

Olenemata ebaõnnestunud plaanidele ei ole ajakirjanikele omane loomus Zellwegerit tänaseni maha jätnud. Kõigi oma kehastatavate tegelaste kohta teeb näitlejanna põhjaliku taustakontrolli. "Uudishimulikkus, see viib mind edasi. Ma tahan asjadest aru saada."