Küsimusele, milliseid muusikalisi avastusi on Normet tänu võistlusele teinud, vastas ta, et on leidnud lisaks heale muusikale ka häid inimesi. "Väga palju sõpru olen siit saanud, väga kihvte muusikuid kohanud. Läbisaamine on ju kõigiga fantastiline. Muidu ma ei tunneks kõiki neid muusikuid. Mitte ainult lauljad, mitte need, kes on oma nimega suurelt ekraani peal, vaid kõik nende taustajõud, nende pillimehed. Kogu see muusikaökosüsteem on minu jaoks avanenud tänu Eesti Laulule."
“Väikese riigi pluss on see, et kui see üritus on nii populaarne, nagu ta Eestis on, siis tekib heas mõttes selline peretunne,” arvas Normet, et Eesti Laul on nagu suur kärgpere.
Lisaks küsiti ka Eesti Laulu Akadeemia kohta – mis saab laulukirjutamislaagrist. "See pole kunagi olnud eraldi eesmärk, et kirjutada just nimelt Eesti Laulule ainult laule. Eesmärk üks on olnud panna muusikud omavahel suhtlema ja koostööle. See on saavutatud, mul on selle üle tohutult hea meel. Bert Prikenfeld kirjutab poppi. Mul on väga hea meel, et ta kirjutab seda koos Ewert Sundjaga. Mul on väga hea meel, et nad on kõik hakanud omavahel suhtlema ja koos kirjutama ja korraldama oma väikeseid laagreid, et Eesti artistidele luua muusikat. Nii et oleme ühe osa oma missioonist täitnud," rõõmustas Normet akadeemia pikaajalisema mõju üle.
"Kindlasti see lugu eristus väga selgelt, oli tohutult professionaalne," analüüsis võistluse korraldaja Elina Nechayeva "La Forza" tähelendu. "Ka need inimesed, kellel pole muusikalist kuulmist, kuidagi alateadlikult tajuvad ära musikaalsuse. Me ei saa sellise show puhul ära unustada musikaalsust. See õhkub inimesest või ei õhku, Elinast õhkub." Lisaks analüüsis ta lugude keeltevalikut ning fakti, et näiteks Ott Lepland tegi loost "Kuula" mitmes erinevas keeles versiooni: "Need erinevates keeltes versioonid on rikastavad, väga super. Aina rohkem tsementeerime oma pinnast Euroopas!"