Radlerwas ist das?


<em>Radler</em> — <em>was ist das</em>?
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib rikkuda teie tervist.

Tõstku käsi see, kes teab, kes või mis on radler! Ilmselt on paljudel meist keeruline ette kujutada alkohoolset jooki, mille etiketil on jalgrattur, aga just sellised nägid välja esimesed Saksa õlletehastes ilmavalgust näinud Radleri-nimelised õllekokteilid, mille sünnilugu on omapärasel viisil seotud kaherattalistega.

Pisut kummalise ja naljaka ajalooga õllekokteili päritolu seostatakse eelkõige saksakeelsete riikidega, kus jook saavutas tuntuse juba 20. sajandi alguses. Radleri loojaks peetakse Müncheni kõrtsmikku Franz Xaver Kuglerit, kes legendi kohaselt serveeris oma õlletrahteris esimesed algupärased radler’id. Legend räägib, et ühel päikeselisel suvepäeval peatus Kugleri trahteris suur hulk januseid jalgrattureid, kelle kõigi sooviks oli kustutada janu ühe mõnusa õllega. Väidetavalt oli aga õlu kõrtsis otsakorral ning kartes jalgratturite pahameelt, segas leidlik kõrtsmik olemasoleva lager-tüüpi õlle keldris leiduva sidrunilimonaadiga, mis seal kasutult tolmu kogus. Oma vastleiutatud kokteili pakkus Kugler ka janustele jalgratturitele ning sealt algaski radleri (saksa k. jalgrattur) edulugu.

Populaarne keelekaste
Tavapärasest õllest madalama alkoholisisaldusega õllejook (harilikult 2–2,5 %) saavutas Euroopas kiiresti suure populaarsuse. Saksamaal, Austrias ja Šveitsis on radler seniajani armastatud suvejook. Joogis segunevad magus, hapukas ja mõrkjas maitse teevad radler’ist mõnusa janukustutaja. Kui tänapäeval on pudelisse villitud radler müügil pea igas Saksamaa nurgas, siis pole see mitte alati nii olnud. Kuni 1990. aastani oli Saksamaal keelatud radler’it pudelis toota ja müüa ning õllekokteili tohtis serveerida ainult õlleaedades. Radleri pidi valmis segama kliendi silme all, nõnda, et pool joogist moodustaks kindlasti õlu ja pool sidrunilimonaad.

Lumivalgeke ja Alsteri jõe vesi
Kuigi radleri nimi on liikunud massidesse ja ka mitmed õllede suurtootjad on nii joogi nime kui ka selle retsepti omaks võtnud, võib paljudest Euroopa riikidest leida erinevate nimedega õllejooke, mis enda olemuselt on siiski radlerid. Näiteks on Põhja-Saksamaa baarides ning poodides seniajani müügil jook nimega Alster või Alsterwasser, mis tõlkes tähendab “vesi Alsteri jõest” ning milles on kokku segatud harilik pilsner ja limonaad. Saksamaa lõunapoolsematel aladel on aga populaarseks joogiks Russ või Russenmass (saksa k. vene mõõt), kus limonaadile on lisandiks hoopiski traditsiooniline Saksa nisuõlu Weissbier. Ka hollandlased on joogi hästi vastu võtnud ja andnud sellele veelgi kummalisema nime — Lumivalgeke (hollandi k. sneeuwwitje). Radlerit võrreldakse tihti ka brittide poolt armastatud Shandyga, mis sarnaselt radleriga on õllekokteil, milles ingveri- või ale-tüüpi õllele on lisatud limonaad.

Tänapäevane radler on jäänud eelkõige mõnusaks suvejoogiks, mis kustutab hästi janu, kuid mille alkoholisisaldus on madalam kui teistel alkohoolsetel jookidel. See teeb radlerist ka hea kaaslase näiteks suvise töölõuna kõrvale, kui klaasikese veini jaoks on aeg pisut varajane. Ka suviste lõunaeinete kõrvale passib radler hästi. Iseäranis sobilik on lahja õllekokteil värskete salatite, valge kala või toekama võileiva kõrvale.

Kodumaistest joogitootjatest toodab trendikat õllekokteili A. Le Coq, kelle valikus on nii maasika- kui ka sidrunimaitseline Radler.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib rikkuda teie tervist.