Rämpskirju saab vältida mõistliku käitumisega

Rämpskirjad on tänase interneti suurim nuhtlus, mida enamikul juhtudest annab vältida teadlikkuse ja vastutustundliku käitumisega.

Suur osa rämpskirjade levitajaist kasutavad meilinimekirjade koostamiseks robotprogramme, mis kammivad e-posti aadresse otsides veebilehti läbi. Kui keegi postitab mingile veebilehele (blogi, ettevõtte koduleht, foorum või Twitter) oma e-posti aadressi [e-mail], siis pole küsimus, kas robotid selle üles korjavad, vaid millal need seda teevad? Kui oma nime otsimootorisse lüües leiad enda e-posti aadressi, tähendab see enam-vähem kindlalt, et sinu postkastist saab spämmi sihtmärk.

Kurjade kavatsustega teele saadetud robotite saagiks langemise vältimiseks on mõistlik oma aadress edastada mitte selle päriskujul “[e-mail] ” vaid näiteks “nimi/ätt/email/punkt/ee”. Inimesed loevad sellest õige e-posti aadressi välja, robotid mitte.

Internetielus tekib ikka aeg-ajalt soov liituda mõne veebiteenusega, mille taustast ei pruugi olla täit aimu. Sellisel puhul on registreerumiseks mõistlik luua varukonto mõne veebipõhise e-posti pakkuja juures.

Igapäevases kasutuses olev e-posti aadress on mõistlik hoida avalikkuse eest saladuses ja seda pole mõistlik avalikel veebilehteledel levitada. “Nähtamatus” on spämmi vältimise üks paremini töötavaid taktikaid.
Need ettevaatusabinõud on spämmi vältimise esimesed sammud, kuid alati ei pruugi neist piisata. Kurjamid kasutavad peale robotite ja käsitsi aadresside korjamise ka ise aadressite loomist. Rämpskirjade levitamise jaoks saadetakse kirjad arvutiprogrammide abiga loodud aadressidele [e-mail]; [e-mail] , [e-mail] jne. Enamikku sellel viisil tehtud e-posti aadresse pole küll olemas, kuid spämmereid see ei huvita, sest e-kirja saatmine ei maksa sisuliselt midagi.

Taolise eeldamistaktika vältimiseks on mõistlik kasutada suhteliselt pikki e-posti aadresse (8+ tähemärki). Teiseks ei ole spämmi vältimise seisukohas mõistlik registreerida e-posti aadress “[e-mail]” vaid pigem kasutada initsiaale ja numbreid “[e-mail]; [e-mail]” jne.

Spämmi suhtes on üha vastutustundlikumalt käituma hakanud ka enamik “suuri” e-posti teenuse pakkujaid, näiteks Gmail, Yahoo või Hotmail. Kui selleks just eraldi soovi ei avaldata, siis Viagra, Tanya ja Rolexi e-kirjad jõuavad tänu rämpsufiltritele otse rämpsposti kausta. Kes kasutab töölaua e-posti haldurit nagu Outlook, Thunderbird vms, siis ka nendes on olemas või saab paigaldada spämmifiltri. Kui mõni rämpskiri juhtubki läbi lipsama, siis saab nimetatud veebipõhistes ja töölaua lahendustes kirju spämmina märgistada, mis tähendab, et edaspidi liiguvad selliselt aadressilt laekunud teated otse rämpsukausta.

Spämmi esimese kaitseliini hulka võib arvata ka korralikult uuendatud turvatarkvara ja turvapaikadega arvuti. Kui arvuti on nakatunud, tähendab see ohtu kasutaja tuttavatele ja sõpradele ning kui arvuti on osa robotvõrgust, siis võib olla arvuti kaudu levida tuhandeid rämpskirju.