Oled üks staažikamaid Eurovisioonile pürgijaid. Mitmel korral oled suurt finaalvõistlust kohapealt jälginud?

Ausalt öeldes ei pea mingisugust kiiremini-kõrgemale-kaugemale-graafikut, aga ühega kindlasti ei eksi. Pole nii kiivaline eurofänn, et omade kulude-kirjadega lõppvõistlust jälgima jõuaks.

Kas see ajab närvi, et oled alati väga palju hääli kogunud, aga siiski pole õnnestunud viimast lävepakku ületada?

Võtan ikka suht rahulikult. Loll, aga järjekindel. Küll ükspäev paistab ka minu õuele päike, õitsevad lilled ja rohetab vohav heinamaa! (naerab)

Milliseid nõuandeid ja näpunäiteid oskad jagada oma selle-aastastele uutele konkurentidele? Keda pead oma suurimaks vastaseks? Kes on lemmikud?

Jagajaile jäävat ju näpud, seega las teevad seda teised. Aga sel aastal on asi otsustatud - Ott kuulab ja Lenna jääb! (muigab)

Meenuta palun oma esimest etteastet Eurovisiooni Eesti voorus. Millised hirmud on tänaseks kui peoga pühitud ja milliste juhtumite üle praegu naerad?

Esimesel 2008 aasta Eurovisiooni eelvoorus, Vahur Valgmaa (tollase laulu autori toim.) ideest tulenevalt, jooksin lipuga mööda lava ringi eesmärgiga saada võistluskeeld ning seeläbi promoda oma debüütalbumit. Keeld jäi saamata, lipp konfiskeeriti ent plaat müüs väga hästi! On, mida meenutada! Endiselt lasub mul hirm, et ühel heal päeval Paadam naaseb ning lipp tuleb jälle kuuri alt välja võtta ning masti tõmmata!

Kirjelda oma selle-aastast lugu. Kuidas see sündis?

Lipuloost on sel aastal asi kaugel. Suurel Eurovisioonil teeks POP Maniacs ja laul "I Don't Know" raudselt ilma. Kuidas aga läheb Eesti Laulul, seda otsustab televaataja. Meie tiimi vaheline keemia toimib sajaprotsendiliselt. Kui see ka telepublikuni jõuab, siis oleme oma eesmärgi täitnud.