Rannaplik puhlikkus ja puhlik rannaplikkus

Mõlema artistiga vesteldes koorub välja põnev plaan pakkuda muusikasõpradele kahte täiesti erinevat meeleolu: pärast Rein Rannapi soolokava ründab lava Winny Puhh, et kanda ette neli lugu, millest kolm kuuluvad Puhhidele ja on täiustatud Rannapi klaveripartiiga, üks Rannapi lugu on aga vürtsitatud puhhilikkusega. Üksteisele plaanitakse säristada positiivset emotsionaalset laengut ja lisaks keskenduvad mõlemad ka välisele teatraalsusele ja visuaalile, mis aitab muusikas leiduvat sõnumit paremini esile tuua. Kui Winny Puhhid on tuntud oma piiramatu fantaasiarikkusega kostüümide vallas, siis Rannap tunnistab, et klaverimängijal on selleks vähem võimalusi. Ometi meeldib tallegi kasutada vingeid kostüüme, parukaid ja lavakujunduse erinevaid elemente.

Muusikud kinnitavad kui ühest suust, et ühise üleastumise mõte oli algusest peale kõigile meeltmööda. Puhhide ninamees Indrek Vaheoja meenutab, et idee sai alguse sellest, et nad on alati tahtnud esineda koos teiste heas mõttes hullude artistidega. Rannapi sõnul oli tegemist aga nii hea ideega, et ta ei kahelnud pikalt ja oli kohe nõus. “Ma ei olnud varem selle peale mõelnud, aga kui koostöö ettepanek tuli, siis ma mõtlesin sellele ja sain aru, et meil on väga palju ühist,” kirjeldab Rannap oma otsustamisprotsessi.

Rannap Puhhidest: väga veenev, läbi mõeldud, suure pühendumusega tehtud ja orgaaniline!

“Eeskätt see, et kõik, mis Winny Puhh teeb, on väga selge kontseptsiooniga, pööratud on tähelepanu nii suurtele üldistele asjadele, kui pisikestele detailidele. See on väga veenev, läbi mõeldud, suure pühendumusega tehtud ja orgaaniline,” kirjeldab ta oma kaasesinejate tööd ja on vaimustuses sellest, kuidas on vaeva nähtud tema “Aafrika” loo kallal, mis oli algselt Ruja repertuaaris primitiivsem. “Nüüd on see primitiivne mulje säilinud, aga tegelikult on see saavutatud väga peente detailidega ja nende hoolika katsetamise ja läbitöötamisega,” rõõmustab ta.

Kontserdiplaanist rääkides selgitab Rannap, et tema esinemise keskmeks saab olema habras poeetiline idüll, mis lähtub kava esituskohast, Viimsi Vabaõhumuuseumist. “Loodetavasti päike paistab. Kohe kõrval on ju meri, mis sillerdab päikese käes, päike loojub, linnud laulavad — selline looduseidüll. Inimesed mõtisklevad ja meenutavad midagi kaunist ja emotsionaalset,” kirjeldab pianist oma loomingumeeleolu. Rannapi muusikas on tema sõnul läbivateks teemadeks tunded ja loodus. Milline kontrast Winny Puhhiga, kes ei tekita mitte meeleolu, vaid hoopis meeleseisundit!

Indrek Vaheoja lubab: sõgedust, powerit ja hullust, aga mitte roppusi!

“Rahvas saab ikkagi päris palju üllatuda!” ütleb sekka vahele ka Vaheoja. “Me ei tule lihtsalt niisama teineteise kõrval lavale, vaid seal saab olema üks selline väga vinge ehitis,” paljastab ta erandkorras ühe elemendi õhtusest esinemisest. Erandkorras seetõttu, et tavaliselt see bänd oma lavadekoratsioonide ja esinemiskostüümide kohta show eel infot ei jaga. Indrek loodab, et kuigi Rein on tema sõnul juba kõike näinud, suudab bänd talle kontserdi ajal palju juurde anda. "Powerit ja heas mõttes hullust. Meil pole kunagi sünte, klavereid või asju olnud, selles mõttes see on ikka päris sõge!” kommenteeris Winny Puhhi solist.

Koos tegemine täiendab mõlemat poolt ja Indrek rõhutab, et ei maksa unustada, et tegu on siiski nii Rein Rannapi kui Winny Puhhi kontserdiga. “Ma usun, et mõlema austajad saavad midagi,” lisab ta ning täpsustab: "Koos vanematega võivad muusikat nautima tulla ka lapsed, sest roppusi ega muud ebasobivat pole oodata." Tulevastele koostööplaanidele muusikud Vaheoja sõnul veel ei mõtle, vaid elavad hetkes ja plaanivad kõige pealt anda suurepärase kontserdi täna õhtul.