Ühes ollakse kindel – alguses oli ale, beer/bier/birra nime hakkas see viljast kääritatud jook kandma alles hiljem.

Kust aga pärineb sõna ale ja mis rahvad selle sõna - koos joogiga muidugi - maailmale on andnud, selles lähevad arvamused aga juba lahku. Kõige enam on pooldajaid teoorial, et ale-sõnatüvi pärineb indoeuroopa algkeelest ja tähistas kibedat maitset. Ainult et sellel seletusel on vastaseid, kes väidavad, et algne ale ehk õlu polnud kibe jook, vastupidi – muistne õlu oli pigem magusapoolne ja ürtidega maitsestatud. Samast sõnatüvest pärinevad ka meie õlu, lätlaste ja leedukate alus, soomlaste olut, taani, rootsi, norra öl ja øl ning veel hulk erinevate indoeuroopa ja slaavi rahvaste õllesõnu. Ka vanad viikingid jõid ale´i, seda kinnitab hulk ajalooallikaid.

Ka beer/bie/birra-tüüpi sõnad on pärit aastatuhandete tagant, kuid taas puudub keeleteadlastel selle päritolu osas üksmeel. Kõige rohkem pooldajaid tundu olevat arvamusel, et see tuleneb ladinakeelsest sõnast biber – jooma. Ühel meelel on õlle- ja keeleajaloolased aga 15. sajandil õlletootmises toimunud uuenduse osas: kui Inglismaal hakati õllele lisama humalaid, jäi vana tüüpi õlu ehk ilma humalateta, ürtidega tehtud õlu ale´ks ja uus humalajook sai nime beer (bier).

Eesti pinnakääritusõllede valik täienes äsja A. Le Coqi uue Imperial Ale´iga, mida toodetakse vanade retseptide järgi. Kuna sada aastat tagasi oli A. Le Coqi õlletehas Vene keisrikoja ametlikuks õllevarustajaks, saadetakse see ajalooline õlu ning ka uus laagerõlu A. Le Coq Imperial Gold ettevõtte poolt kingituseks kõigile Euroopa kuningakodadele.