Tätte ja Matvere asusid Vaikset ookeani ületama
"Nordea" ilmarändurid asusid Suure Lageda ehk Vaikse ookeani ületamist.
"Nordea sihiks on Markiisisaared, väljasõit(kui kõik laabub) 23.märtsil kell 12.00. Ülesõit kestab umbes 20 päeva," kirjutas Marko Matvere logiraamatusse.
Enne ookeani vallutamist viibisid rändurid Galapagose saartel.
"Isabela nimeline meremätas on kohandatud turistide massi vastu võtma. Kuigi jäi veidi konveierilindilt läbikäinu tunne, nägime kõik põhilised loomakesed ja linnud ära.
Kilpkonnad maal ja vees, minipingviinid, iguaanid, magav hai, miski endeemiline linnusort (helesiniste pardijalgadega), flamingod ning lõpuks hülged ja merilõvid. Viimaseid vedeleb ja ujub kõikjal nagu küla vahel koeri," kirjutas Marko.
"Selleks, et rikkast looduspargist viimast võtta, peaks rahakoti puuga selga võtma ning vähemalt nädala või poolteist saartel ringi luusima. Iseseisvalt seda teha ei lubata, peab giidi palkama. Oma veesõiduvahendki tuleb maha jätta, selline on kord.
Eluke on kaitsealal kaunis keeruline, sadamaid (meie mõistes) ei ole.
Kõik kaup, mis suurte laevadega reidile tuuakse, laaditakse väikesele ujuvale platvormile, mida tõukab kalapaat. Seljas ja turjal sikutavad tassijad kraami maale. Seejärel laaditakse tühi laev prügikotte ja makulatuuri täis, isegi üks auto viidi mandrile remonti."
"Jahtidelt ja kaatritelt maale saamiseks tuleb 14. kanalil veetakso kutsuda. See tuleb ruttu ja maksab 1 dollar. Myfriend’lust ei harrastata. Ei pealetükkimist, käratsemist ega hindadega susserdamist. Päike teeb kohalikud loiuks ja raha tuleb vist niigi hästi. Või on neil kõrge moraal, ei tea. Andsin paadimehele pimedas kogemata ühe dollari asemel kümme. Tükk aega kostis selja tagant nohinat ja krabinat ja siis: “Amigo, diez…?(Sõber, kümme…?)“ Jahte ja katamaraane seisab samas lahekeses, ümber meie, ca paarkümmend. Kõigil sama plaan mis meil – purjetada üle Vaikse ookeani."
