Tegelikkuses jäi selline mulje vaid seepärast, et kogu lauluväljaku ala oli neile mõnele tuhandele tõesti liiga suur. Eriti, kui oled suve jooksul näinud pilte Guns N Rosesi kontserdist, Üheslaulmisest või mõnest muust sündmusest, kus kõrgemalt ttehtud kaadritelt maapinda justkui ei paistagi.

Need, kes kohal, võivad aga kinnitada, et kõik lubatud artistid esinesid, sai kuulda nende suurimaid hitte ning nii kõvasti ja valesti kaasa laulda, kui süda lustib. Palju oli neid, kes tantsugi lõid või käed õnnest vihmapilvede poole sirutasid, nautides jahedasest õhtust iga sekundit ja võimalust oma mõnd kunagist lemmikut enneolematult lähedalt näha.

Omat poolt tegid ka artistid palju, et vähesena tunduvale hulgale rahvale meelepärane olla. Näiteks Loona lasi ühel mehel end õlgadel kanda ka fännitsoonist väljaspool olevate kuulajateni kanda, Nana kutsus aga lavale hulga neiusid, kes oma tantsuoskusi demonstreerida said. Kaasaelamist pakkus väga mitmekülgne valik artiste ja fännav retropublik ei hajunud ka vihmasabina peale. Ei pahandanud ka keegi artistidest selfisoovi peale, vaid lahkelt naeratades embas pärast esinemist kõiki, kel selleks soov oli.

Nii et jah, selle sündmuse suurimaks miinuseks ja läbikukkumise kõlakateks andis alust vaid suur rahvast hajutav ala. Olnuks sama hulk toodud mõnda suuremasse klubisse või Suurhalli põrandale, mõjunuks see paremini ning ehk kiskunud ka kaasa veel enamaid tantsima ning nautima.

Või oli asi ajastuses? Et pärast pikka ja sündmusrohket suve inimesed lihtsalt ei jaksa kolm päeva enam nautida. Kahju, sest tegelikult oli sündmus igati väärt.

Vaata ülalolevast videost parimaid tabatud hetki ja hitikatkeid ja veendu ise: muusikat sai igaüks kogu raha eest!