Kogu vastlanädala jooksul on Vabaõhumuuseumis avatud kelgumägi. Muuseumi lahtioleku aegadel saab igaüks seal pikka liugu lasta.
Kõigil vastlanädala päevadel on avatud ka väike talviste liikumisvahendite väljapanek. Saab teada, mis vahe on saanil ja reel, kuidas näevad välja paksul lumel püsimiseks mõeldud räätsad või hobuste “jääl käimise rauad” ehk jääpadinad.

Vastlanädala avab 5. märtsil toimuv vurripäev, mille teemadering koondub laste ja mängu ümber. Päeva programm vältab muuseumis kell 11.00–16.00.

Nii mõnigi tänane laste meelelahutus on oma juurtelt muistse aja maagilise sisuga rituaali kaja. Vanalinna Hariduskolleegiumi folklooriringi lapsed Eve Padari juhendamisel ootavad lapsi ning lapsemeelseid Kolu kõrtsi ringmänge mängima.
Vabas õhus pakuvad igas vanuses osalejatele rõõmu sportlikumad vastlamängud.
Vaiksed jutud vana raadio juures tuletavad tänapäevase meluga harjunutele meelde aegu, kus sahisev raadiokast oli haruldane imeriist, mille juures hingevärinaga lugusid oodati.
Loovustoa meistritelt saab õppida taaskasutatud materjalidest nukkude valmistamist. Kolu kõrtsis meisterdatakse vastlavurri ja pakutakse vastlaroogi.

6. märtsi ilu- ja tervisepäev pakub kosutust nii ihule kui hingele. Vastlapäev oli üks naistepühadest, mil naistetööd olid keelatud.

Naistel oli tavaks kokku koguneda, et turgutada oma ilu vastlapuna joomisega ning elu-, ilu- ja tervisetarkust jagada. Ilunippe, mille toime pärineb puhtast loodusest, jagab Irje Karjus Metsamoori Perepargist.
Lahemaa Tervisekool toob kaasa esivanematelt õpitud ravitsemistarkusi. Soonetasumist võib omal nahal proovida, muude hädade osas saab pärimusmeditsiinialast nõu ja juhatust selle ala parimatelt tundjatelt. Näha ja proovida saab linatöid.
Mehisemate huvidega külalistele ja kõigile teistelegi on hobuse rakendamise jälgimine kindlasti huvitav elamus. Muuseum ootab külalisi kell 11.00–16.00.

7. märtsi hernesupi- ja seajala päev tuletab meelde, et vastlapäev on Eesti rahvakalendris talvise lõbustusaja lõpu ning kevadise paastuaja alguspäev, mida tähistati kogu hingest.
Kombekohaselt süüakse seajalgu ja rammusat hernesuppi. Vastlaroad on Kolu kõrtsis ootel kogu muuseumi lahtioleku ajal.
Taludes jagatakse kell 11.00–16.00 õpetust, kuidas seajalakontidest vurri valmistada või pühaderoogi vaaritada.

8. märtsi liugupäev algab kell 15.00 vastlaliu laskmise ja traditsiooniliste vastlapäevaste meelelahutustega. Meeleolukaid tegevusi jagub mitmesse talusse ja õue.

Kell 16.00 – 17.00 kohtuvad edutoovates vastlamängudes need, kelle igapäevahool on muretseda eestlaste toidulaua eest. Vaatemängulises võistluses osalevad leivatootjate esindajana AS Leibur, lihatootjaid esindab AS Rakvere Lihakombinaat ning kolmandana astub võistlustulle võistkond "põllumin", mida esindab Põllumajandusministeeriumi meeskond. Seekordne mäng ei käi mõisa peale, vaid peaauhinnaks hea tervise, õnne ja edu kõrval vastlapäevale kohaselt seasaba.

Vastlapäev kulmineerub rituaalse etendusega “Metsiku viimine” kell 18.00 külaväljakul. Rituaal on inspireeritud talupoegade ebajumalateenimise kombest, mille kohta on Lääne-Eestist andmeid veel 17.–18.sajandil.
Seal tehti vanadest kaltsudest ja õlgedest kuju – Metsik – mida vastlapäeval ringi veeti ning lõpuks keppidega pekstes metsa viidi. See germaani algupäraga komme sümboliseeris nii talve kui kõige muu halva ärasaatmist ning andis head saagiõnne.
Ainukordne võimalus rituaalile kaasa elada ning ka omad “halvad asjad” Metsikusse matta avaneb vaid sellel õhtul! Rituaali toimumisele pühendavad oma väe Ivi Rausi, Taisto Uuslail, Tarmo Kivisilla, Rahvakunstiselts Leigarid, Anne Velt ning Tammsaare teatri näitlejad. Liikumised seab Rauno Zubko.

Vastlasimman koos Leigaritega võtab hoo üles kell 18.30 Kolu kõrtsis. Vastlanädal lõpetatakse siis, kui isu otsa saab ehk umbes kell 22.00