Juubelirõivastega avaldab presidendipaar austust Pärnumaale ja selle rollile Eesti iseseisvumisel.

Tegemist on möödunud sajandi alguses kantud rõivastega. Toona ei olnud rahvarõivad enam igapäevane riietus, vaid neid kanti juba rohkem piduriietena, et näidata oma eestlaseks olemist.

President Kersti Kaljulaid kannab kraeta särki, kangastelgedel kootud triibuseelikut, kirivööd, villasest vabrikukangast tehtud punast linnamoelist jakki ja nöörsaapaid. Rahvarõivad on traditsiooniliselt olnud ka hea staatuse näitajad. Lähtudes riigipea ametiketi mõjukusest on loobutud traditsioonilistest ehetest ning abielunaise komplekti osadest - tanust ja põllest.

Georgi-Rene Maksimovski kannab särki, vitssõlge, kaelarätikut, linnamoelist siidivesti ja pikki pükse, pikk-kuube, võrkvööd, kaapkübarat ja säärsaapaid.

Nii triibuseelik kui ka pikk-kuub olid mõlemad eestlaste jaoks rahvuslikkuse sümbolid nii toona kui on nüüdki.

Riided valmisid käsitööna ja nende tegijateks on viis meistrit: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpetaja Inna Raud, käsitööettevõtjad Marianne Ratškova, Leeda Ots ja Maret Lehis ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia metallieriala õppejõud Indrek Ikkonen.

Moeekspert Kristiina Virt leiab, et president on teinud suurepärase valiku.

"Sest eestlane olla on uhke ja hää! President Kersti Kaljulaid avaldab taas Vabariigile austust, kandes Tori kihelkonna rahvarõivaid, mida umbes sajand tagasi pidudel kanti. Punakas, domineeriva õlaosaga jakk rõhutab naise tugevust ning annab näole kauni jume. Mulle meeldib, et jakk ei ole must ega valge, vaid punane, mis on rahvariiete puhul ootamatu, kuid väga hea valik."