Imepisikeses korvis ülespoole sõites hakkab hüppamise mõtte headuse kaal langema, kuid tagasiteed ei ole. "Alla on alati lihtne tulla," kõlab peas tarkade meeste lause.

Tõepoolest, pärast enese ületamist ehk alla kukutamist (vastupidiselt igasugusele ellujäämisinstinktile)tegelevad füüsikajõud sinuga ise edasi. Hing jääb lauluväljaku pinnase suunas tuhisedes kinni ning lootus head pealinnavaadet näha kaob, sest hüppaja on ju tagurpidi ja nööri otsas nagu oskamatu kalamehe ussike.

Alla jõudes on hea meel näha teisi inimesi ehk meeldiv on taas ellujäänute sekka jõuda. Uuesti hüppamise võimalus on suur. Miks? Teate küll...

VIDEO: