Eduard lükkab ümber jutud justkui oleksid nad enne Nele surma tülli läinud. “Ma ei ole teda kodunt välja ajanud,” ütleb ta SL Õhtulehele. Eduard usub, et viimasele sai saatuslikuks hoopis tõsielusarja minek. “Ta eksis, et sinna läks. Ta ei teadnud, millega oli tegu. Ta oli väga hea hingega ja armastav inimene.”

Nele palus end ise saatesarjast välja hääletada. “Inimesed, ärge hääletage minu poolt ja saatke mind palun, palun, palun koju! Ma tõesti igatsen oma lähikondlaste järele,” anus ta.

“Ta oli päike meie taevas, alati ütles, et mis töinate, võtke pits viina! ja naerge,” mäletab Nelet Bussi-Maris. Nüüd mõistab ta, et Nele kuulus nende inimeste hulka, kelle hingevalu jääb kõigi eest saladuseks. “Tal oli kõva kiht peal. Tõenäoliselt hoidis ta kõik mured endas, ja nüüd kui keegi pani talle hoobi, ta lihtsalt ei pidanud vastu.”

“Ma ei tea, mis teda vaevas, kuid ma tean, et tema poiss-sõber oli talle kõik — ta elas tema nimel,” teab Bussi-Ragne. Talle oli olnud nii oluline, mis Eduard temast arvab. Samas ütles ta, et sellist meest pole talle vaja, kes ei aktsepteeri teda sellisena, nagu ta on.

Nele saatis Eduardile kaks kirja: ühes neist vabandas ta saatesarja saunastseeni pärast. Just see lõi mõra Nele ja Eduardi suhetesse, sest viimasele ei meeldinud, et tüdruk paljalt kaamera ees oli.

Samuti jäi mikrofoni ette Nele telefonivestlus Eduardiga, kus noormees sõimab teda liigse joomise pärast. Nele püüab end vabandada, et ta pole üldse purjus, vaid et ongi lõbus inimene.

“Ma ei tea, miks ta nii tegi. Tahan öelda vaid seda, et armastasin seda tüdrukut oma südames kõige rohkem,” lõpetab Eduard.