ARVUSTUS | "Ämblikmees: pole koduteed" saab käigupealt kinoklassikaks ja täidab kõik fännide ootused

Ainuõige soovitus selle filmi juures on üks - lase endal üllatuda. Kaks ja pool tundi eepilist superkangelaste möllu on üks parimaid Marveli filme terves nende kinouniversumis ja üks oluline osa selle elamuse juures on võimalus täielikus teadmatuses kinno minna.

Lihtsalt istu ja naudi kvaliteetset, puhast koomiksiseiklust ja vii ennast tagasi lapsepõlve, kus lihtsad asjad elevust tekitasid. Tõenäoliselt on keeruline tänases sotsiaalmeedia tormises meres vältida filmis nähtavaud suuri üllatusi, kuid mida paremini see õnnestub, seda võimsam see kogemus saab olema.

Lühiülevaade: esmakordselt Ämblikmehe kinoajaloos paljastatakse me sõbraliku kangelase isik avalikkusele. Superkangelase kohustused põhjustavad Peterile tavaelus probleeme ning seavad tema lähedased ohtu. Kui ta palub Dr Strange’il kõik tagasi saladuseks muuta, rebib loits maailma augu ja päästab valla vägevaimad pahalased, kellega Ämblikmees eri universumites võidelnud on. Peteril seisab ees suurim väljakutse, mis ei muuda igaveseks ainult tema tulevikku, vaid kogu multiversumi oma.

Kaheksas tänapäevane Ämblikmehe film on jõudnud MCU-s triloogiani, kus noor Tom Holland hakkab lõpuks võtma tõelise kangelase kuju. Ta ei ole enam poisike, kes Raudmehe järel jookseb, ning nüüd, kui maailm teab, kes ta tegelikult on, tuleb astuda suur samm edasi oma saatuse suunas. "Ämblikmees: pole koduteed" on kõige parem Ämblikmehe film, mis eales tehtud ning vabalt suudab konkureerida ka parima superkangelase ja koomiksifilmi tiitlile, kuigi siin viimases on omajagu meistriteoseid. Läheksin isegi nii kaugele, et "Spider-Man: No Way Home" sobib igale koomiksifilmi fännile ja mitte ainult - see suudab ühendada ka eelmiste Ämblikmehe filmide fännid tänastega. Õnnestumine läbi ja lõhki.

Enamik filmisõpru saab kinost lahkuda tõeliselt rahulolevana, olles taastanud oma usu mitte ainult Tom Hollandisse kui Ämblikmehesse, vaid ka Marveli kinouniversumi neljandasse faasi, mis on seni olnud äärmiselt konarlik. Võrdleksin seda 2012. aastal linastunud esimese "Tasujate" filmiga, kus kõikide kahtlused said puhta kvaliteetkinoga hoogsalt tõrjutud. Jon Wattsi nägemus on selge ja varem paika valatud vundament võimaldab tõeliselt eepilise haardega poognaid, kui mees kombineerib mängleva kergusega kummardused fännidelele ja kogu popkultuurile, ohverdades sealjuures mitte grammigi narratiivist, mis kogu seda rongi veab. "Ämblikmees: pole koduteed" saab käigupealt kinoklassikaks, mis jääb veel pikaks ajaks kõneainet pakkuma kui tõeline filmimaailma võimalustest maksimumi pigistav kultuurifenomen.

Marvelile omaselt ei saa lavastaja oma käekirja peale suruda ning narratiivis on mõningad konarused, mille taha teravam silm kohati takerdub, kuid sellel pole mõtet lasta ennast häirida. Lapselik elevus ja puhas rõõm võtab nii kiiresti võimust, et raske on kulutatud aega mitte nautida. See on kinoelamus oma parimas mõttes ja tuletab meelde, et miks üldse Marveli kinouniversum nii suureks rahamasinaks kasvanud on. Film on täis vapustavaid märulistseene, imelisi paiku, klassikalisi koomiksimomente, tagasivaateid MCU varasematele filmidele, head huumorit ja palju palju-palju veel. Ja mainimata ei saa muidugi jätta uskumatult staarirohket näitlejateansamblit, üks parem kui teine. Näitlejatest ei hakka kedagi eraldi välja tooma, sest seda on raske teha reetmata üht või teist olulist sisuelementi.

See ambitsioonikas kinoprojekt võtab palju riske ja põhimõtteliselt kõik need tasuvad ära. Tulemuseks on üks aasta parimaid filme, mida uuritakse kindlasti viimase detailini järgnevate aastate jooksul, et midagi märkamata ei jääks. Mul on hea meel, et suutsin selle loo ära oodata ja tunnistan, et "Ämblikmees: pole koduteed" taastas ka minu usu MCU jätkusuutlikkusesse. Olin hakanud arvama, et neljas faas on same-old ringiratast käimine, mis enam ei toida ... 

Oleks aus seda filmi vaadata kui kingitust kõikidele fännidele - meile anti täpselt seda, mida olime kaua aega küsinud. Meile kõikidele. Ja korraga. Jah, seda on palju, kuid see film ongi massiivne seiklus, mis tõenäoliselt on parim MCU soolofilm ning jah, isegi parem kui "Raudmees 2" või "Kapten Ameerika: kodusõda".

Kordan üle - oleme sotsiaalmeedias ettevaatlikud, kuniks film on nähtud. Paljud ei suuda oma elevust taltsutada ning soovivad seda jagada. Head kavatsused võivad rikkuda teiste kinoelamusi, seega vaatame esimesel võimalusel ja lõpetame pika ning väsitava aasta positiivsetes toonides.

Hinne: 9/10