Kodumaise filmiaasta 7 võtmesõna | "Teneti" Eestisse toonud Film Estonial on järjekord ukse taga

Eesti Filmi Instituut selgitab kodumaise filmi hetkeseisu, abiks seitse filmimaailmas päevakajalist märksõna.

1. Koostöö

Tähelepanuväärsed koostööfilmid. Eesti Filmi Instituudi turundusjuhi Eda Koppeli ja peaprodutsendi Piret Tibbo-Hudginsi sõnul peab lisaks  filmile „Kupee nr 6“ kindlasti mainima ka „Kapten Volkonogovi põgenemist“ (rež. Nataša Merkulova ja Aleksei Tšupov), mis valiti Veneetsia filmifestivali põhivõistlusprogrammi.

Koostöö sujub “sama veregrupiga” inimeste vahel. Eesti filmitegijate rahvusvaheline koostöö on kahesuunaline: meie osaleme välisfilmide tegemises ning vastupidi – välistegijad ja -rahastus toetavad omakorda eesti filmi. Partnerite otsimisel mängivad esmast rolli tõepoolest isiklikud suhted. Filmi loomine on keeruline ja pikaajaline protsess ning seetõttu peavad kaasteelised olema usaldusväärsed "sama veregrupi" inimesed.

Koppeli ja Tibbo-Hudginsi sõnul on meie produtsendid on rahvusvaheliste suhetega väga tõsiselt tegelenud. Väikese maa filmitegijal on ilma selleta võimatu kõrgelennulisemaid loomingulisi ambitsioone ellu viia.

Väliskoostöö toimib mõlemat pidi. Kõik järgmisel aastal linastuvad eesti mängufilmid, sh „Apteeker Melchior“ (režissöör Elmo Nüganen), „Kalev“ (režissöör Ove Musting),„Kõrb“ (režissöör Kadri Kõusaar), „Erik Kivisüda“ (režissöör Ilmar Raag), „Tagurpidi torn“ (režissöör Jaak Kilmi) ja „Tume paradiis“ (režissöör Triin Ruumer) on sündinud rahvusvahelises koostöös.

Teisalt on hüppeliselt kasvanud produtsentide huvi osaleda välisfilmide tegemises. 2021. aastal esitati EFI-le 37 kaastootmise toetustaotlust, toetuse sai 9 projekti, seal hulgas nii mängu- ja dokumentaafilmid kui ka üks täispikk animafilm.       

2. Film Estonia

“Teneti” Eestisse toonud Film Estonial on järjekord ukse taga. Film Estonia juht Nele Pavese sõnul on tagasimakseprogramm on ennast välismaa tootjate seas tõestanud usaldusväärse ja kiire partnerina.

“Soov ja huvi Eestisse oma filme ja seriaale tootma tulla on kõigi aegade suurim ning piltlikult võib peagi öelda, et järjekord on ukse taga. Siia on sel aastal saabunud lisaks meie tavapärastele partneritele ka suur hulk uutest riikidest tootjaid ning hea meel on tõdeda, et siia soovitakse naasta ka oma järgmiste projektidega. Uuteks riikideks on näiteks UK, Rootsi, Island ja India. See on suur usaldus ja tunnustus meie filmiprofessionaalidele ja Film Estonia tagasimakseprogrammile,” ütleb Paves.

Hetkel on kinodes Film Estonia toel valminud Soome suurfilm „Omerta 6/12“, mille peaosas on Jasper Pääkkonen ning kus teevad kaasa ka mitmed Eesti näitlejad.”

• 2021. aastal võttis programm vastu 14 taotlust ja tegi tagasimakseid 3 miljonit eurot. See omakorda tähendab, et Eestisse toodi välisinvesteeringuid 11 miljonit eurot.

• Ka 2022. aastaks on juba samas mahus projekte kinnitatud ja siia saabumas.

• Kokku on tagasimakseprogramm ajavahemikus 2016-2021 Eestisse toonud 32.5 miljonit euro eest välisinvesteeringuid.

Suured välisinvesteeringud peavad toetama kodumaist filmitööstust. Paves rõhutab kodumaisesse filmi investeerimise tähtsust. Filmitegijad toovad Eesti majandusse suuri välisinvesteeringuid, seega peab filmitööstus olema tugev ja sel peab olema järelkasvu. “Kuigi võib tunduda, et omakeelne film on väikese kultuuri jaoks luksus, aga meie autorite looming on ka kõik, millel on üldse mingi väärtus riigi elujõulisuse seisukohalt.”

 

3. Pandeemia

Kino tulevik pandeemiaaegses ja -järgses maailmas. Eda Koppel: “Viimased kaks aastat on maailma väga palju muutnud ja seda ka filmide vaatamise osas. See on laiem teema, mis ei puuduta ainult Eestit. Kinod on vahepeal kinni olnud, siis avatud, kehtestatud on eri piiranguid jne. Selle tulemusena on vaatajate arv kinodes märkimisväärselt langenud. Sisu vaadatakse rohkem voogedastusplatvormidel.

Suur osa filmidest toodetud suurele ekraanile ja traditsiooniliselt on filmitootjad saanud sealt märkimisväärset tulu. Pandeemia on inimeste tarbimisharjumusi muutnud ja praegu ei ole kindlust, et varasem olukord taastuks.

“See muidugi tähendab, et ka filmitootjad peavad hakkama oma plaane kohendama ja mõtlema rohkem filmide levitamisele voogedastusplatvormidel. Hea näide on Peeter Rebase „Tulilind“, mis esilinastus 2021. aastal Londonis ja mida sai vaadata nii kinos kui ka veebi vahendusel.”

 

4. Voogedastusplatvormid 

Voogedastusplatvormid ja Eesti. Eda Koppeli ja Eesti FIlmi Instituudi juhi Edith Sepa sõnul töötab EFI koos filmitegijatega selle nimel, et Eesti filmid jõuaksid lisaks kohalikele, ka rahvusvahelistele voogedastusplatvormidele.

Praegu saab näiteks Netflixist vaadata Jaak Kilmi 2017.a. linastunud mängufilmi "Sangarid", peaosades Märt Pius, Karl-Andreas Kalmet ja Veiko Porkanen.

Ajaga tuleb kaasas käia. “Suurtel platvormidel on muidugi väga palju sisu ja Eesti filmile tähelepanu juhtimine on päris keeruline ja kallis protsess, aga kuna platvormid  on järjest olulisemad, siis tuleb ajaga kaasas käia. Filmide turundamne on tootmisprotsessi oluline osa ja see kehtib ka voogedastusplatvormide puhul.“

Hea film ei levi iseenesest. Filme peab platvormidel jõuliselt turundama, et need üldse satuksid vaatajate tähelepanu keskpunkti.

Omaette probleem on nii Eesti voogedastusplatvormide kui ka suurte platvormide puhul see, et pole teada, kui palju filmi vaadatakse. Need tulemused jõuavad isegi õiguste omanikeni ehk filmitegijateni väga aeglaselt ning ei ole nii lihtsalt mõõdetavad kui näiteks kinokülastused. Aga see probleem ei ole mitte ainult Eestis vaid kogu maailmas, nendivad Koppel ja Sepp. 

5. Eesti filmi kvaliteet ja mitmekesisus

Piret Tibbo-Hudginsi sõnul on EFI on filmide toetamisel alati silmas pidanud repertuaari mitmekesisust – et vaatajani jõuaksid nii laiemale vaatajaskonnale mõeldud filmid kui ka tugeva autoripositsiooniga linateosed.  

“Väga oluline žanr on meie jaoks kodumaine lastefilm. Järgmisel aastal linastub koguni kolm noorele publikule mõeldud filmi: „Erik Kivisüda“ (režissöör Ilmar Raag), „Tagurpidi torn“ (režissöör Jaak Kilmi) ja „Tähtsad ninad“ (režissöör Ingomar Vihmar).”

Ambitsioonid ja eelarved kasvavad. Tibbo-Hudginsi sõnul tõuseb eesti filmide kvaliteet viimastel aastatel üha tugevamalt pinnaselt. Töö stsenaariumiga ja režissööride ambitsioonid on kasvanud ning loomulikult ka eelarved, mis ületavad paljudel juhtudel kahe miljoni euro piiri.

6. Trendid

Välisformaatide kordamine. Filmide uusversioonid ja välisformaatide kordused on erarahastuse pärusmaa ning kindlasti leidub neile ka publikut. 2022. aastal jõuavad ekraanile selliselt sündinud „Soo“ ja „Suvitajad“ (mõlema režissöör Ergo Kuld), „Lapsmasin“ (režissöör Rain Rannu) ja „Kuulsuse narrid“ (režissöör Ain Mäeots).

Trendide asemel mitmelaadne filmivalik. EFI eesmärk on toetada originaalset uut filmiideed. Kuna meie võimalused lubavad toetada aastas 4 – 6 mängufilmi, siis otsida siit mingeid kindlaid trende on ilmselge luksus. Ennekõike on sihiks mitmelaadne filmivalik.

7. Tulevik

Muutused loovad uusi võimalusi. EFI juht Edith Sepp: “Filmimaailm on muutumises ning muutused on paratamatud, aga mitte alati halvad. Muudatused loovad uusi võimalusi, eriti neile, kes on kiired, paindlikud ja suudavad kohaneda uue maailmaga. Eesti filmil on muutunud olukorras võimalusi, mida peaks targalt ära kasutama."

"Kogu aeg tuleb edasi tegutseda – hoida Eesti filmi talendikaid tegijaid ja kasvatama Eesti filmi võimekust," ütleb Sepp.

Lootused rahastusallikate lisandumiseks. Suured rahvusvahelised voogedastusplatvormid peavad tulevikus rohkem panustama Eesti filmi tootmisesse ja sisuloomesse. Niisuguse võimaluse annab Euroopa Liidu liikmesriikidele uuendatud audiovisuaalvaldkonna ettekirjutis (AVMSD) ja seda peaks meie tootjatele võimaldama. Eesti filmi loomise keskkonda on võimalik muuta tootmissõbralikumaks, kaasates lisaks riigile ka teisi rahastusallikaid. Selleks on vaja aga poliitilist tahet.