Kultuurkapitali filmi aastapreemia läks "Kupee nr 6" tegijatele. "See tundub olulisem kui Oscar!"

Kultuurkapitali tänavuse aastapreemia audiovisuaalse kunsti valdkonnas pälvisid Andris Feldmanis, Dione-Livia Ulman ja Juho Kuosmanen mängufilmi „Kupee nr 6” loomingulise koostöö eest.

Riina Sildos sai sama filmi produtsendina audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.

„Kupee nr 6s-t“ on olnud põhjust rääkida juba mitme filmimaailma suure auhinna kontekstis, viimati Ameerika filmiakadeemia auhindade ehk Oscari nominentide väljakuulutamise eel. Täna sai film Eesti kultuurkapitali aastapreemia.

„See tähendab, et meid on pandud tähele siin, nagu ka mujal, meie oma valdkonna inimeste poolt. „Kupee nr 6“ ju võitis Cannes’is Grand Prix´ ja on olnud shortlist'is Oscaritel, nomineeritud Kuldgloobustel ja Baftadel, aga see on mingis mõttes hoopis olulisem auhind. See tundub olulisem kui Oscar,” leiab produtsent Riina Sildos.

Oscaritest rääkides ütleb Sildos, et lühinimekirja pääsemine oli professionaalses mõttes töövõit. „Muidugi oli juba see suur tunnustus ja seda ka Eesti loomingulisele osapoolele. See film valmis koostöös, kus Eestil oli rahalises osas vähemusosalus, aga meie olime idee algatajad, ja me proovime alati kaasata Eesti loomingulist poolt, selle filmi puhul olid stsenaristid Eestist, kostüümi- ja grimmikunstnik ja samuti režissööri 1. abi, n.ö. parem käsi võtetel."

„Mulle väga meeldis [režissöör] Juho Kuosmaneniga koos töötada, ja teiste meie toredate partneritega, oma ala tipptegijatega, kellest saame asjadest sarnaselt aru,“ kiitis ta filmiga töötanud jõude.

USAs võrreldakse 90ndate klassikaga “Before Sunrise”

Jaanuari lõpust on „Kupee nr 6“ nähtav USA kinodes. „Kuidas USAs läheb, pole halli aimugi. Lihtsalt ei jõua jälgida. Numbrid jõuavad alguses levitajalt müügiagendini, aga sellised asjad võtavad alati aega.“

Küll on aga USA kriitikud leidnud üles filmi ühisjooned Richard Linklateri 1995. aasta filmiga „Enne päikesetõusu“ („Before Sunrise“), mille keskmes on rongiga läbi Euroopa sõitva kahe noore inimese juhuslik, habras ja liigutav teineteiseleidmine.

„See on väga hea film, tonaalsuselt ja teemalt võib leida ühisjooni.

Meid huvitas väga, kuidas Euroopa ja Ameerika publik võtab omaks nõukogudeaegse olmesürrealismi, kas see lugu on neile arusaadav, sest siinsete vanemate inimeste jaoks on see puhas nostalgia laks.

“Kuigi see koledus, mida inimesed päriselt näha ei taha, seda võib välismaailma vaataja näha kui eksootikat. Seal on rusuv ja lootusetu keskkond, aga režissöör näitab seda läbi huumoriprisma. Siin ei ole keskkonnal suurt mõju tegelastele, see ole sotsiaaldraama, vaid kaunis ja habras tunnete draama.“

Soome režissööri venekeelne Eesti film?

Et “Kupee nr 6” tegi Soome režissöör ja film on venekeelne, on Sildos kohanud küsimust, et kuidas see nüüd siis Eesti film on, ehkki algatus tuli just Eesti poolelt. See küsimus koostööprojektide juures ei ole oluline niivõrd tootjatele, kui pärast vaatajale, kes küsib: palju seal siis meie oma on?

Filmi sõnumitest rääkides jõuab Sildos välja mõtteni, mis filmi riikliku ja rahvusliku kodumaa küsimusega osaliselt haakub: et millegagi sidet otsida, ei pea seda omama. Teisedki “Kupee nr 6” sõnumid on Sildose sõnul lihtsad ja üldinimlikud. “Kui oluline on selles hullumeelselt kiires maailmas vaadata enda sisse ja rääkida teise inimesega, ületada oma eelarvamused ja kaotada filtrid. Ja kui see film ja sõnum inimestele korda läheb, siis sellest suuremat auhinda ei olegi olemas.”