„Soo“ on esimene Eesti film, millel on kinokavades vaegkuuljate seansid

Sel nädalal jõudsid kinokavadesse üle Eesti vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega eestikeelsed seansid kõige värskemast kodumaisest mängufilmist „Soo“.

Eesti Vaegkuuljate Liidu juht Külliki Bode kinnitas, et liidu andmetel pole kinoekraanidele jõudnud varem ühtegi vaegkuuljate subtiitritega kodumaist filmi. „Enamasti valmivad vaegkuuljate subtiitrid alles pool aastat peale seda, kui filmid on kinodes linastunud.“

Bode sõnul on kuulmislangusega inimesi Eestis väga palju – hinnanguliselt iga viies inimene. „See suur osa meie elanikkonnast on juba aastaid oodanud seda hetke, et minna koos teistega kinno kodumaiseid filme vaatama. Vaegkuuljad on käinud seni kinos vaid välismaiseid filme vaatamas, kuna need on varustatud eestikeelsete subtiitritega.“

„Soo“ produtsendi Veiko Eskeni sõnul on seni tehtud vaegkuuljatele mõeldud subtiitritega versioonid ainult nendest kodumaistest mängufilmidest, mida rahastatakse Eesti Filmi Instituudi tootmistoetusega. „Soo“ on esimene erarahastusel valminud film, mille puhul tegime koostööd vaegkuuljate liiduga, et kuulmislangusega inimesed saaksid filmi nautida suurel ekraanil. Kinokavades on kuulmislangusega inimestele sobivaid seansse väga palju ja need leiab üles märkega „eestikeelne seanss, eestikeelsete subtiitridega,” selgitas Esken.

Külliki Bode sõnul on Eesti Vaegkuuljate Liit näidanud seni eestikeelsete subtiitritega varustatud Eesti filme oma klubides pärast kinolinastusperioodi lõppu. „Samuti on need linateosed meie sihtgrupi jaoks kättesaadavad kas Telia ja Elisa filmilaenutustes ning DVD-plaadil. Lõpuks ometi saavad vaegkuuljad tulla Eesti filmikultuuri nautima kinno!“

Mängufilm „Soo“ linastub kinokavades üle Eesti ja filmi on vaatamas käinud juba ligi 40 000 Eesti inimese.