Saskia Alusalu kevadiste treeningutega alustamisest: võta rahulikult ja vaheldusrikkalt

Kätte jõudnud kevad pakub tänuväärset võimalust tegeleda spordiga mitte ainult sisetingimustes, vaid ka õues, ning võtta välja oma rulluisud, jalgrattad, jooksutossud või käimiskepid. Kuigi liikumine väljas on soovitatav igal aastaajal, siis paljud inimesed võtavad selle eesmärgiks just aasta esimeste soojade ilmadega. Endine tippsportlane, kiiruisutaja Saskia Alusalu jagab nõuandeid, kuidas sportimisest kõige rohkem kasu lõigata.

Üks kõige levinumaid põhjuseid, miks inimesed treeningud pooleli jätavad, on see, et trenn tundub liiga raske ja seda on keeruline lõpuni viia. Tihti viivad alustavad inimesed oma treeningud läbi liiga suure koormusega, millega keha ei suuda pikema aja jooksul toime tulla. Hea tervise saavutamiseks ja sporditegemise nautimiseks tuleks seda teha siiski sellise koormusega, mis inimesele endale rõõmu pakub ning ülemäära koormav ei tundu.

„Ei ole üht parimat liikumisviisi või treeningut, vaid iga inimene võiks leida endale kõige sobivama mooduse. Ühele meeldib linnas jalutamine, teisele metsajooks, samal ajal kui kolmas naudib pallimänge,” kirjeldas Alusalu. „Ma tean palju nii-öelda professionaalseid harrastajaid, kes teevad iga päev suht punases tsoonis trenni, sest nad ei tunne, et see on treening, kui nad täiega ei pinguta. See on halb, treening ei tohiks olla iga päev intensiivne.”

Tema sõnul on väga oluline, et treening oleks suure intensiivsuse asemel vaheldusrikas ja püsiv. Alusalu sõnul tuleks alustada sellest, et läbi mõelda, milliseid liikumisviise saab inimene oma igapäevaellu sobitada, et see muutuks lõpuks harjumuspäraseks elu osaks. Viise selleks on mitmeid alates kas või sellest, et auto või ühistranspordi asemel minna igal hommikul tööle jala.

„Ühel päeval käid jalutamas, teisel päeval teed kodus jõuharjutusi, kas või kükke, kolmandal päeval võid YouTube’ist võtta mõne aeroobikakava. Kindlasti on siinkohal kasulik natuke nõu pidada kellegagi, kes jagab treeningsüsteemidest, eriti juhul, kui treening peaks hõlmama peale liikumise muid tegevusi,” selgitas Alusalu.

„See on kindlasti keerulisem neile, kel on pere ja lapsed, kellega tuleb oma igapäevategevustes arvestada, ent üldiselt kipuvad inimesed liiga keeruliselt mõtlema, liikumise on tõenäoliselt iga inimene võimeline oma päevakavasse lülitama,” lisas Alusalu.

Kes tahab tervisespordi tõsisemalt ette võtta, see võiks mõelda ka oma tervisenäitajate ja edusammude jälgimisele, mida on lihtne teha kaasaegse nutikella abil, mis suudab samme lugeda, pulssi mõõta ja aitab motivatsioonilanguse korral end taas kokku võtta.

„Mina kasutan Samsung Galaxy Watch4 nutikella, mille sisse on ehitatud küllaldaselt treeningrežiime, ent mis suudab ka ise automaatselt levinumaid treeninguid tuvastada. Kella abil võiks algajad jälgida, et pulss ei läheks kehalise tegevuse, näiteks jalutamise juures hüppeliselt liiga kõrgeks,” rääkis Alusalu. „Alguses võib inimesele tunduda, et ta jõuab väga palju, ent kohe suure koormusega pole mõistlik oma organismi šokeerida.”

Alusalu sõnul võib nutikellaga premeerimine olla hea viis ka laste liikuma saamiseks. Erinevate andmete jälgimine, graafikute koostamine ja igapäevane kellaga oma tervise jälgimine võib anda liikumisvaeguses lastele hea tõuke end rohkem liigutada.

„Ainult 10% Eesti lastest liigub iga päev õues ja seda on megavähe. Tegelikult on liikumine igas vanuses inimestele kasulik, sest see teeb tuju paremaks, aitab mõttetegevust ergutada ning ühtlasi hoolitseb kehalise tervise eest,” ütles Alusalu. „Kel on võimalus, see võiks liikuda kõige rohkem looduses, sest erinevad uuringud on näidanud, et kas või pooletunnine roheluse keskel jalutamine päevas mõjub hästi nii südame-veresoonkonnale kui ka vaimsele tervisele.”

Endine kiiruisutaja toonitab, et efekti saavutamiseks ei ole vaja teha pikki treeninguid, vaid olulisem on treeningute püsivus ja varieeruvus. Tema sõnul aitab juba 20-minutine treening päevas oma elukvaliteeti parandada.