Kõigepealt ülevaade sellest, kes Eesti žüriisse kuulusid. Punktid edestasid korduvalt Eurovisionil laulukirjutajana käinud Sven Lõhmus, tuntud helilooja ja laulusõnade autor Maian Kärmas, noor lauljatar Liina Ariadne Pedanik, aina rohkem pead tõstev muusikaprodutsent ja laulja Karl Killing ning Eesti üks tähtsamaid muusikamänedžere Toomas Olljum.

Nende lõplikud punktid jaotusid nii:

12 - Rootsi

10 - Itaalia

8 - Austraalia

7 - Portugal

6 - Kreeka

5 - Soome

4 - Suurbritannia

3 - Aserbaidžaan

2 - Leedu

1 - Holland

Juba finaali ajal hakkasid Twitteris ja Facebookis levima erinevad postitused, kus tehti Eesti žürii valikut maha. Viie eksperdi nimesid hakati levitama ja leidus säutse, kus neid taheti tühistama hakata. Ka ajakirjanik Priit Hõbemägi pani nimed oma Facebooki seinale üles, kuid hiljem kustutas nimekirja ära.

Poleemikat on raske mõista, sest polnud ju Eesti ainuke riik, mille žürii Kalush Orchestra punktideta jättis. Neid riike oli kokku 13. Näiteks Eesti kõrval võib sellest nimistust leida ka Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Itaalia. Nende riikide žüriidesse kuulusid veelgi nimekamad muusikaeksperdid kui Eesti omasse.

Ka ERRi kommunikatsioonijuhi Pille-Mai Helemäe sõnul on žüriile suunatud pahameel kahetsusväärne. "Nad on tegutsenud professionaalselt ja parimate kavatsustega. Tõsi on see, et televaatajate arvamused ei pruugi žüriiga kõiges kattuda, aga see ongi Eurovisiooni olemus ja võlu," tõdeb Helemäe.

Tema sõnul on žürii töö väga selgelt reglementeeritud ning enne hindamist on žüriile antud video teel ka juhised hindamise protseduuri kohta. "Hindamine toimus laulude paremusjärjestusse asetamise põhimõttel ehk hinnatakse kõiki lugusid, kuid punkte jagatakse kümnele loole. Ukraina lugu asetus paremusjärjestuses keskele ja jäi esimeste seas punktidest ilma," paljastab ta.

Kriteeriumid on esitatud Euroopa ringhäälingute liidu (EBU) poolt. Neli komponenti, mille põhjal žürii peab oma otsuse tegema on vokaalne võimekus, lavaline esitus, laulu ülesehitus ja originaalsus ning üldmulje.