Aasta isa lahkumisest on möödas, kuidas selle aja enda jaoks kokku võtad?

Esimene pool aastast oli emotsionaalselt väga raske. Leppimatus, pettumus, kurbus. Oled ju harjunud, et sinule nii lähedane inimene on kogu aeg olemas… Poleks elu sees arvanud, et vanema kaotamine saab hingeliselt niivõrd raske olema. Nägin isa paaril korral unes ja ta andis mulle mõista, et tal on kõik hästi, ja siis tasapisi mõistsin, et pean ta vabaks laskma. Enne oma lahkumist palus ta mul mitte kurvastada, sest selleks ei ole põhjust.

Jaga
Kommentaarid