Ott rääkis, et isa lahkus kodust, kui ta oli viieaastane ning naasis tema ellu tagasi alles siis, kui Ott hakkas spordis edu saavutama. Kuid mitmed juhtumid jäävad talle koguks eluks meelde. "Olid mõned sünnipäevad, kui isa ootasin ja teda ei tulnudki," tõi Kiivikas mõne näite.

"Kui mul hakkas spordis hästi minema, siis ilmuti välja ja oldi uhked, et see on minu poeg. Selge, et ma olen oma isa poeg ja seda ei muuda. Aga iga vanem, kelle elu on näidanud samamoodi kokku-lahku elamist, peaks mõtlema, kas sel hetkel, kui oli raske, kas ta ka siis oli kohal. Tundku uhkust, aga seda uhkust saab tunda siis, kui sa oled ise maksimaalselt panustanud ajal, kui mind keegi veel ei tundud ega teadnud," rääkis Ott.

Jaga
Kommentaarid