Nimelt tunnistab Lauren, et talle on pandud diagnoos, mis avaldub tema korrast ära verenäitajates. Igapäevaelu see kuidagi ei mõjuta, kuid annab endast aeg-ajalt siiski märku. „Sel korral juhtus see kõik täpselt sellele ajale, kui olin rasedaks jäänud.“

Kuidas ta sellest teada sai? „Naised, kes on rasedad olnud, teavad, et alguses tehakse rutiinse kontrolli käigus vereproovid ja hakatakse siis tervist jälgima. Enamasti selgub, et kõik on korras. Mulle tuli kõne, et kõik ei ole korras ja et mind peab hakkama ravima.“

Ravi tähendas kangete rohtude võtmist, mis mõjutas tugevalt tema enesetunnet. Näiteks oli üks ravimite kõrvalmõjudest tugev akne – probleem, millega ta polnud varem kokku puutunud. „Ma ei tahtnud hommikul ärgates peeglisse vaadata ega inimestega silmsidet tekitada. Proovisin end kuidagi sättida, meikida, aga… See ei andnud paremat tunnet. Mõistsin, et ma ei saa ise mitte midagi paremaks teha. Pidevalt oli tunne, et mul pole selle üle mitte mingisugust kontrolli. Lugesin soovitusi stiilis „joo rohkem vett“ ja muidugi need ei toiminud. Sellisena näiteks kohvikus söömas käia oli… väga keeruline. Kui su meest tuntakse, siis vaadatakse paratamatult ka, milline naine tema kõrval on. Küllap naised mõistavad mind… See, kuidas sa end ise tunned, on nii oluline. Pole tähtis, mida teised arvavad. Isegi kui keegi ütleb, et sa oled ju nii kena… Sa pead ise seda tundma. Enesekindlus tuleb seestpoolt ja see tunne on mul nüüd tagasi.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid