Intervjuus sõnab Tätte, et laval astub ta üles veel vaid õudusunenägudes. „Ma ei tundnud ennast päris vabalt laval kunagi,“ ohkab Jaan. „Ju see oli mul mingi suur edevuse aeg – et ma üldse näitlejaks õppima läksin. Ei osanud ma siis neid käsi kuskile panna ja nüüd ei oskaks ma seda veel eriti,“ lausub ta naerdes. „Laulda on mugavam, kidra on ju käes. Ja muidugi – minu kontserdid on ju ka nagu väikesed etendused. Räägin laulude vahele naljalugusid ja endal on ka ikkagi laval käimise tunne sees. Mitte tööl käimise tunne,“ tõdeb laulja.

Jaan Tätte suundub peagi oma lauludega tuurile „Tuulevaikne öö“. Mehe viimase plaadi „Äratund“ ilmumisest on küll kümme aastat möödas, kuid tuuril kõlavad ka uuemad lood. „Mul on tegelikult plaaditäis uusi lugusid olemas, aga tänapäeval on ju see kurb lugu, et keegi enam plaate ei osta ja samas on neid minusugusel kallis teha. Aga eks ma kunagi enne surma need kuskile kasseti peale ikka laulan. Poeg Jaan, Meisterjaan, pani paar minu plaati ka Spotifysse (muusika kuulamise äppi – toim) üles, aga selleks, et sinna uusi laadida, peab olema mingi salvestuskvaliteet ikka ka,“ sõnab Tätte muheledes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid