TOP10 | Kümme põhjust, miks (mitte) vaadata ära Netflixi „The Gray Man“

Moraalipsühholoogid väidavad, et me kõigepealt otsustame, kas miski (inimene, arvamus, film jne) meile meeldib, ja siis hakkame selleks hoiakuks ratsionaalseid põhjusi otsima. See siin on niisiis rida otsitud põhjuseid, miks Netflixi „The Gray Man“ võiks vaatajale meeldida. Kuigi, tõtt-öelda sobivad need enamaltjaolt ka põhjusteks, miks see film kuhugi ei kõlba.

Lahtiütlus: nagu öeldud, need põhjused ei apelleeri absoluudile ega kehti kõigi inimeste kohta.

Sisurikkuja-hoiatus: edasi tulevad (kerged) spoilerid.

1. Platvorm. Kinos on tore, selge see. Aga seda filmi saad sa nüüd ja kohe vaadata isegi ka, kui sul pole võimalust või aega kinno minna ja pead seda vaatama näiteks 3-s osas. Voogedastus on … maailma muutnud.

2. Valige üks või mitu või kõik: Ryan Gosling, Ana de Armas, Billy Bob Thornton, Regé-Jean Page, Chris Evans, Jessica Henwick. Teisisõnu, staariparaad. Staarid on enamasti staarid mingil põhjusel. Neid on hea vaadata, nad äratavad oma tegelase kerge vaevaga ellu. Ja ükski neist ei tundu valikuna juhuslik: see film teab, mida ta oma inimpotentsiaaliga teeb.

3. Ümbermaailmareis (tegelikult visuaal tervikuna, ka näiteks kostüümid, nagu paažisoenguga Ana de Armas lillelises kostüümis, detailid, nagu punane veepüstol jne). Kõige märkimisväärsemalt muidugi tagaajamine kaunis Praha südalinnas*. Üle ega ümber ei saa ka trammist, mille puhul tekib küsimus, kes seda filmitegelikkuses juhib ja millest ta tehtud on, sest see jätkab purustustest hoolimata stoiliselt oma trammiteekonda lõpp-peatuse suunas.

*See võib teisalt juba üksinda olla piisav põhjus film oma vaadatavate nimekirjast maha tõmmata. Praha tänavad ja väljakud saavad kõvasti räsida.

4. Et teada saada, kuidas siis Russod teevad märulit, kus pole käepärast ühtki superkangelast ja keegi ei lenda.

5. Samal teemal jätkates, Chris Evansi Lloyd Hansen ehk anti-kapten-ameerika. Elutervet eneseirooniat evivad näitlejad on imelised ja tore on vaadata, kuidas Evans oma rolli naudib. Kapten Ameerikana oli ta, tsiteerides tema tegelaskuju Lloyd Hansenit, „boring“, aga siin on tema ekraanile ilmumine põhjus elavneda. Hea, kui on, kelle kaela kogu maailma kurjus ajada.

6. Ja siit edasi: vahel on tore, kui kõik on selge, pahad on pahad ja head on head. Valikud on lihtsad. Kõige raskem otsus, mis näitab kohe kätte agent Sierra Kuue nõrgad ja tugevad küljed, tuleb tal teha filmi esimestel minutitel - kas uskuda oma eelkäijat Sierra Nelja; kas hakata kahtlema CIA ülemuste puhastes motiivides ja nende kahtluste varal tegutsema asuda. Pärast seda tuleb kõik iseenesest ja on moraalselt lihtne.

7. Sest maailm on muutumas. Ja seal kusagil terendab ühe võimalusena tulevik, milles Hollywood hakkab relvadega vähe tagasihoidlikumalt ümber käima. Üleskutseid selleks on juba kõlanud. Ja sellisel juhul on see üks viimaseid kvaliteetseid võimalusi näha, kuidas (ühegi reaalse ohvrita) tulistatakse keset suurlinna kesklinna kõikidest mõeldavatest torudest, trammiaknad langevad klirinal liivaks. Ja seda kõrvulukustavalt suure raha eest. Juhul KUI teile selline asi meeldib, muidugi.

8. Eneseabiõpiku-mõõde. Lihtsustatud kujul peidab ennast sellistes action-filmides sisuliselt ju tõdemus, et isiklik viha, isiklik armastus ja isiklik veendumus, et sa teed õiget asja, ja järelikult ei ole sul muud valikut kui võita, annab igasuguses võitluses tugeva eelise.

Kui kõik maailma action-filmid kokku panna, siis tuleks uskuda, et pidevalt on liikvel sadu ja tuhandeid naisi ja mehi, kes saavad üksi või kahekesi jagu näiteks 30 maailma parimast agendist. Mis on naeruväärne ... aga kas ikka on? Võib-olla nad võidavad, sest nad tahavad rohkem võita? Ryan Goslingul on muidugi silmis tuluke, mis veenab, et just tema ongi see, kellel on selleks leidlikkust ja tahet.

9. Lloyd Hanseni „Sexy Tamil friend“ ehk Tamili näitleja Dhanushi tegelaskuju Avik San. Tõsi, tema käitumine otsustaval hetkel on veidi deus-ex-machina-moment. Aga teisest küljest, 1) kui kuskil eksisteeriks mingi jumalik ettehooldus, siis täpselt nii see toimikski, ja 2) ka inimpsühholoogia seisukohast on ta lõpuks usutav. Lisaks 3) tema otsus ei mõjuta ilmselt eriti filmi lõpptulemust, aga on ise omamoodi minipuänt.

10. Taaskäivitus filmiajule. Parfüümipoed pakuvad tihti kohviube, et haistmismeelt parfüümide testimise vahepeal puhastada. See film mõjub samamoodi: nagu restart ajule, mis on harjunud filmidest keerulisi süžeekäike ja fantaasiarikkaid traumasid ootama. Siin neid pole. Vaadake ära, ja siis minge Tartuffile.

+ Kauba peale üks juhuslikuna mõjuv, kuid küllap vist hea nõuanne (ühtlasi žanriline eneseiroona): keegi ei viska laetud relva.