„Uniko“. on mitmeosaline teos häälele, akordionile, keelpillikvartetile ja elektroonikale, milles hääle ja viie pilli tekitatud helid kasvavad sämplite, elektritrummide ja elektrooniliste manipulatsioonidega massiivseks orkestraalseks kõlaks. Pealkiri viitab muusika unenäolisusele ja hüpnootilisusele – Pohjoneni sõnul ongi see teos unistustest ja elust. Helilooja on soovinud sukelduda muusikasse, sulgeda silmad ja minna kusagile väga sügavale, ennast unustades. „Kui sa näed und ja oled teadvuseta, sa siiski tead, kus sa oled. Siis sa ärkad üles ja oled endiselt oma unenäos.“ Teos kõlab helilooja sõnul nagu Soome ilm – vahel on see imeilus, vahel aga tõeliselt kole ja vastik. „Kole saab olla ka meeldiv, sest mulle meeldib vastik ilm. Komponeerides „Unikot“ tundsin ma, et see kulgeb läbi jääaugu, läbi sooja vee, päikese, pimeduse. See oli väga võimas.“ Kontsertidel Tallinnas on keelpillikvartett asendatud keelpilliorkestriga. Koos Kimmo Pohjoneniga (akordion, vokaal) on laval Juuso Hannukainen (elektroonika, elektroonilised trummid) ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.

Vaata täpsemalt www.birgittafestival.ee

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid