Filmi nägi Marju ise alles siis, kui see päris valmis oli. „Kui ma esimest korda seda arvutis vaatasin, siis ma olin täiesti kange, ma ei teadnud ju, mis sealt tuleb. Ma ei saanud öö otsa pärast magada, et nüüd see kõik läheb rahva ette.“
Marju on tulemuse üle aga väga õnnelik ja filmist välja võtta palus ta vaid paar kaadrit: „See kaader, kus me Kuressaare klaustrofoobses hotellitoas koos Urmas-Eeroga voodi peal istusime. Selle ma palusin küll välja võtta, sest ega kõik ei pruugi ju aru saada, et kas me lähme nüüd koos ühte voodisse magama või?“ naerab Marju. „Ja siis oli veel üks lause, milles üks kontserdikülastaja ütles minu kohta väga hästi ja mu kolleegi kohta mitte nii hästi... Ma ei lubanud seda lauset sisse panna!“
