„Minul olid jalad alt, aga Jon ... temas oli jõud, ma ei kujuta ette, mis tema sees võis toimuda, aga tema tegutses,“ ütles Carmen.

„Ma olin väga teadlik vanemate vanusevahest ja vahetevahel käis see mõte mul läbi, sain ju aru loogiliselt, et isal oli juba insult olnud, haigus oli juba teda löönud. Ma sain aru, et see pigem juhtub varem kui hiljem. Ma olin valmis selleks päevaks — ma teadsin, et see tuleb ning võib-olla seepärast ei olnudki šokk enam nii suur, sest ma olin palju sellele mõelnud ja sellega leppinud,“ rääkis Jon.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid