Intervjuus räägib Liina, kuidas ühel hetkel sai tema ja Mihkli teineteist toetavast suhtest partnerlus. Mihkel vastutas pere finantspoole eest, Liina ülesandeks jäi laste kasvatamine. „Olen kõige eest ülimalt tänulik. Ta ohverdas palju, et lastel ja minul oleks siin hea olla.“ Liina tunnistab, et õhtutel, kui pinged kasvasid pisarateks, ei vajanud ta muud kui argikoorma jagamist.

Kui Mihkel käis Eestis, siis Liina jäi lastega Ameerikasse. Mida aeg edasi, seda harvem jõudis Mihkel teletööde ja esinemiste kõrvalt Chicagosse pere juurde. Saabus päev, mil oli selge, et nõnda jätkata ei saa. „Meil mõlemal oli raske, sest armastasime teineteist väga. Tema ütles, et ei taha, et mina kannataksin, ja mina vastasin samaga. Kuid me mõlemad teadsime, et mina Eestisse ei tule ja tema siia ka mitte – Ameerikas oleks pidanud alustama nullist.“ Liina tunnistab, et see oli raske ja valus otsus. „Muidugi oli tol hetkel kahju. Kahju, et me ei ela teineteisest paari tunni, vaid terve päeva kaugusel. Aga elu lihtsalt läks niiviisi,“ sõnab Liina Raud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid