Kristjan Järvi rääkis ka pöörastest teismeliseaastatest USA-s, tunnistades, et see on õnn ja saatus, et ta elus on. Ta viitas 1980ndate aastate lõpule, mil oli palju üksinda kodus: „Mul olid niisugused peod, et autosid oli terve tänav täis, joomine oli metsik, sa ei kujuta ette... Ema ja isa isegi ei tea.“

Kristjan sõnas, et tal on viis-kuus sõpra, kes seda tormilist perioodi üle ei elanudki: „Nad hukkusid kas tarbimisse või alkoholi. Oli mitu korda, kus ma oleks tõesti... See on ikka ime, et ma olen siin.“ Kristjan ütles, et noored on enesekindlad ega oska karta, kuna elu on kogemusteta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena