Kui jooksin praegu klaasi veini, oleksin kaks aastat tsüklis. Olen oma haigusest, alkoholismist, väga teadlik. Olen selle kohta lugenud ja uurinud ning tean täpselt, mis minuga juhtub, kui peaksin klaasi veini ära jooma,“ selgitab Mihkel, miks ta on otsustanud alkoholist hoiduda.

Selle kohta, et leidub inimesi, kes on nädalavahetuse või isegi terve kuu vines, aga suudavad siis pool aastat karskust pidada, ei oska Mihkel kommenteerida. „Mina olen maksimalist ja ikkagi alkohoolik. Minul sellist varianti kahjuks ei ole. Tõesti kahjuks, sest mulle meeldis õlut juua ja kerge vine on ju tore. Aga ma ei ole saanud seda endale lubada juba aastast 1990. Ausalt öeldes ei tunne ma praegu enam puudust ka. Kainelt elada on täiesti võimalik,“ sõnab Raud.

Oma raamatus kirjeldab Mihkel, kuidas kummutas ansambli Fucking Worldi teadmata nende lavataguse alkoholikoguse ära, hüppas seejärel Ba-bach'iga esinedes nagu sõge laval ringi ja mängis kitarri nii, et bändi laulja Hendrik Sal-Saller teda etteheitvalt kõrvalt vaatas. Fucking World oli Raua järgmisel korral juba ise kampa kutsunud, kuhu muusik tahtis minna, kuid muutis meelt. Kas nii lihtsalt sujuski Raual joomise mahajätmine?

„Mul ei olnud tõesti väga raske selle eluperioodiga lõpparvet teha. Kui minu enda jaoks oli selge, et seda soovin, ei olnud enam muud varianti kui lõpetada. Sellest on nii palju aega möödas ja ma ei mõtle sellele enam ammu, aga siiani pöörduvad minu poole inimesed, kelle abikaasal on alkoholiga probleeme. Nõu, mida oskan anda, on kahjuks väga radikaalne: sa kas jood või ei joo. Muud varianti ei ole,“ ütleb Mihkel kindlalt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid