Sõbrad ja tuttavad meenutavad sotsiaalmeedias Sibulat. Kadri Tali: hing pigistab ja mõistus keeldub uskumast

Täna suri muusik Riho Sibul. Sotsiaalmeedias meenutavad teda paljud sõbrad ja loomingu austajad, ühtlasi avaldatakse kaastunnet Sibula lähedastele.
Näiteks Kadri Tali kirjutab, et hing pigistab ja mõistus keeldub uskumast. „(Muusika)maailm ei ole minu jaoks kunagi enam endine,“ märgib ta ja lisab, et Sibul puudutas oma vaikse olemuse, truu südame ja loominguga nii paljusid.
Tõnis Mägi ütleb omakorda, et Sibula looming jääb. „Särav, mõtlik, kirglik, originaalne... Rix oli Sir!“
Maian-Anna Kärmas kirjutab, et Sibul ja Jaak Joala on olnud need kaks inimlüli, tänu kellele on tema elus just need sõbrad, kes oma toe ja tegudega muutsid üldse võimalikuks, et ta oma elus muusikat on teinud. „Ja nüüd on nad mõlemad tähtede taha lahkunud. Sisse jääb tänuvõlg, mis jätkub elude taha, ja teadmine, et me kõik oleme üks suur inimvõrgustik, risoom, kus ühe inimese puudutusel ses ahelas on tohutu mõju teiste eludele. Loodan, et te kõik teate seda ja mõistate, kui väärtuslikud ja kallid te olete oma lähedastele. Loodan, et Riho teadis seda.“
Paul Neitsov märgib, et on kurb. „Sellise laulu kirjutas Mikk Targo. Kitarre mängime mina ja Laur Joamets. Laulab Riho Sibul. Aitäh ja head teed, suur hing.“
Kadri Voorand tähistas mõne päeva eest sünnipäeva. Ta tänab Facebookis heade mõtete ja soovide eest. „Võtan nõuks kõiki teie häid soove täielikult kasutusele võtta. Tuhat tänu! Seda kirjutades siin ja praegu jõuab minuni teade Riho Sibula lahkumisest. Kuulan seda laulu ja tunnen veelgi enam janu elada ja armastada! Aitäh teile, kes te armastate!“
Maire Aunaste tänab Rihot selle tee eest, mille otsast me kuuljate ja nägijatena omi samme saime seada. „Omi emotsioone hinge juhatada. Alt üles vaadata inimesele, kes ise kunagi ülevalt alla vaadates ei kaotanud leplikkust ja tagasihoidlikkust. Jääme Sind alati mäletama!“
Meelis Kubits kirjutab, et on tänulik Riho hoolivale sõbrale, kes ta kaks aastat tagasi Rihoga kokku viis. „Sellest jõudis sündida palju head. Ja sünnib veelgi, isegi peale seda, kui suurmehest jääb vaid mälestus.“
Villu Tamme toob välja, et mõned targad räägivad, et surm on elu loomulik osa ja pole mõtet sellest numbrit teha, aga tema neid ei usu. „Iga surm on ikkagi kõva löök.“