Nad olid neli aastat koos olnud, kui Johann armus teisesse tüdrukusse. Oli nagu kits kahe heinakuhja vahel: uus armastus oli värske ja ahvatlev ning suhe Racheliga oli küll hea, kuid särtsu kaotamas.
Ta ei läinud oma dilemmaga mitte perenõustaja või psühholoogi juurde, vaid sõi psühhedeelilisi seeni. Seened näitasid talle, kuidas näeks välja tema elu ilma Rachelita – see oli kõle ja kurb.
