Folklorist Ingrid Rüütel (87) tundis Virvet palju-palju aastaid, veel enne seda, kui Virve lavale astus. Ja kui ta lõpuks astus, laulis ta end rahva südamesse ja esines veel kõrges vanuseski. Ingrid Rüütel meenutab, et esimest korda käis ta Virvel Kihnus külas 1985. aastal, et lindistada tema lugusid. „Siis ta alles hakkas luuletama. Alguses ei võetud tema laule Kihnus omaks, sest need ei olnud stiililt rahvalaulud, vaid rohkem kergemuusika lood,“ seletab Ingrid Rüütel. Kihnu Virve ehk Virve-Elfriide Köster hakkas laulma ja luuletama alles küpses eas ning jõudis rahva südamesse oma looga „Merepidu“, mille laulsid lavadel kuulsaks ansambel Kukerpillid.

„Hiljem võeti Virve ta vägagi omaks ja tema laule hakati pidudel laulma. Olen tema laule mitmeid kordi lindistatud ja tema 70.aasta juubel, mille korraldas Katrin Kumpan 1998.aastal, on videosalvestatud ning on kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis olemas. Virvega koos laulsid lapselapsed ja tema noorem tütar, kes on samuti väga musikaalne ja mängis hästi pilli. Meil tekkisid Virvega pikaajalised ja toredad sõprussuhted,“ meenutab folkloori koguja.

Vasakult Ingrid Rüütel, Arnold Rüütel, Kihnu Virve. Tagareas vasakult Kihnu pärimuskultuuri edendaja Mare Mätas ja Virve lapselaps Raina Kiviselg.

Eriliselt eredalt on jäänud Ingrid Rüütlile meelde värvika Virve olemus. „Virve positiivne iseloom oli erakordselt võluv. Tema elusaatus oli täis mitmeid väga raskeid sündmuseid, aga ta sai neist üle. See ei tähenda, et ta midagi südamesse ei võtnud. Mäletan, kuidas ta tegi laulu hobusest, kelle ta pidi tapale viima. Me mõlemad nutsime. Ta sai raskustest üle oma positiivse loomuga ja nakatas kõiki oma elurõõmuga. Hästi tore inimene oli. Virve oli tõesti eriline, sest tema hakkas ju laulma ja luuletama alles küpses eas. Ta oli väga musikaalne ja andekas, aga ta ei tundnud nooti. Ta pani sõnad kirja ja jättis viisi meelde. Haruldane muusikaline mälu! Tõepoolest selliseid rahvalaulikuid ma teisi ei tea. Ta oli haruldane inimene meie kultuuriloos.“

Jaga
Kommentaarid