Sisulooja Sidni Tomson oma teisest töökohast: mõtlesin paar korda, et kas ma tegin õige otsuse, et uuesti sellesse rolli end panin

Eelmise nädala kolmapäeval jõudis uue põlvkonna teleteenusesse Go3 „Kõige parem kaaslane“ tulikuum teine hooaeg. Tegemist on suhte- ja kohtingusaatega, kus sotsiaalse eksperimendi käigus eraldatakse üheksa noort oma nutiseadmetest ja pannakse elama vanamoodsesse majja. Muust maailmast ebamugavatesse tingimustesse isoleerituna tuleb noortel toime tulla nii argielu kui ka taluloomadega, saada hakkama iseendaga ja õppida päriselt suhtlema, et olla kõige parem kaaslane.

Vastupidiselt noortele, on teiseks hooajaks taas vaatajate ette naasnud juba esimesest hooajast tuttavaks näoks saanud saatejuht Sidni Tomson. Istusime Sidniga maha ja rääkisime, kuidas talle saatejuhi amet sobib ning mida sotsiaalse eksperimendi „Kõige parem kaaslane“ teisest hooajast oodata on.

Enne saatejuhi karjääri teati sind pigem kui YouTube’i sisuloojana. Kuidas sa YouTube’i algselt jõudsid ning kuidas asjad tol ajal liikuma hakkasid?

Youtube'ini jõudsin läbi USA youtuberite vaatamise. Mulle meeldis väga inglise keel, selle tarbimine ja selle ise rääkimine ja seetõttu ka USA sisuloojad mulle nii südamelähedaseks said. Kuna ma vaatasin neid nii tohutult palju, siis tekkis üks hetk lihtsalt ise ka sisu toota ja videoid teha. Hästi pikalt tegingi ise ka inglise keeles videoid, kuniks avastasin Eesti Youtube'i ja kuna ingliskeelsete videotega ma ei jõudnud kuhugile, siis otsustasin eesti keeles proovida. Vedas…

Millised tunded sind valdavad uue hooaja ees? Kas närv on juba lahtunud, kui esimene hooaeg on juba ammu purgis?

Võttel olid esimesed kaks päeva ikka päris hullud. Mega närv oli sees ja mõtlesin paar korda, et kas ma ikka tegin õige otsuse, et uuesti sellesse rolli end panin. Esimest klippi (maja tutvustus – toim.) filmisime mitu korda. Olin tohutult närvis ja mu häälest ja jutust oli seda väga hästi aru saada. Õnneks montaaž on super ja vaatajale ei ole näha, milline väriseva häälega närvipomm ma seal tegelikult olin. Megad tänud ja kiidusõnad monteerijale, Anne-Mari Müllerile! Uus hooaeg mulle otseselt närvi ei tekita, pigem sellist ootusärevust, sest see hooaeg erineb väga esimesest ja eks näis, kuidas rahvas selle vastu võtab.

Kuidas ja kas sa üldse saatejuhtimiseks end ette valmistad?

Ega tegelikult väga ei valmistanudki, kui aus olla. Ei teagi, kas see nüüd hea või halb asi. Eks terve saate stsenaariumi lugesin ikka läbi enne võtet ja mulle kirjutatud tekstid muutsin ümber endale suukohasemaks.

Kuidas sa tunned, et kas sinu kogemus kui YouTube’i sisuloojana on sind aidanud põhivoolu televisiooni nö ukse maha lüüa ja ennast kui saatejuhina kehtestada? Kas „kaameraga rääkimise kogemus“ on sulle pigem kasu toonud?

Ma ei tea kas ma olen ennast, kui saatejuhti, kehtestanud. Ma arvan, et väga kellelegi ei tule pähe mind esimese asjana saatejuhiks kutsuda ja mul ei ole selle vastu midagi. Oma enda jälgijatele ja sõpradele olen ma muidugi ajupesu teinud, et ma ikkagi kuulus saatejuht ja mind peabki selleks nimetama, aga üldrahvale ma siiski pigem see juutuuber, kui sedagi.

Aga kaameraga rääkimine on kindlasti lihtsam, sest ma olen seda nii palju teinud. Küll aga pole see nii lihtne, kui kaamera taga on palju inimesi, sest ma harjunud kõike ikkagi üksi tegema. Saates oma kommentaariklipid filmisin enamasti kas üksinda või ühe kahe inimese juuresolekuga.

Oleksid ennast üldse saatejuhina ette kujutanud, kui esimest korda oma video YouTube’i keskkonda üles laadisid?

Ei oleks ette kujutanud end saatejuhina peale esimese Youtube'i video üleslaadimist. See video laadimine ise oli juba suur samm. Telele ma ei julenud mõeldagi (naerdes).

Mis emotsiooni sinus selle hooaja noored jätsid? Kuidas nad esimese hooaja noortest erinevad?

Selle hooaja noored on ikkagi täiesti vastand esimese hooaja tibudele. Nad ka kõvasti nooremad ja seda on saates ka väga näha. Samuti on rohkem sellist üksteistele vastu olemist ja nii-öelda ussitamist. Toredad on nad ikka, aga televaataja saab ikka kõvasti pead kratsida selle hooaja jooksul.

Nägime juba esimeses episoodis, et tekkis trio, kes ei tahtnud väga saate formaadiga kaasa minna ja teistega eriti ei arvestanud. Mis tunde see sinus tekitas, kui sa seda nägid ja kuidas sina, kui saatejuhina, saaksid sellist mõtte- ja käitumislaadi antud saateformaadis muuta või kas seda üldse tohiks muuta?

Eks ta ikka tekitas sellist veits kurba tunnet, et ei ole nii-öelda ühtset seltskonda, aga see toob contenti poolest saatele jällegi teistsugust poolt. Ma ikka kommenteerisin seal neile nende tegusid ja asju, aga saate mõte on siiski vaadata, kuidas noored tulevad toime sellises ebatavalises olukorras ja kui see väljendub sellisena, nagu antud kolmikul väljendus, siis mis ma ikka teha saan. Mina olen seal kui saatejuht ja ega mul väga läbi ekraanide polnudki võimalust neid kuidagi suunata.

Kui tekib võimalus, siis kas prooviksid veel saatejuhi ametit? Kui jah, siis millises formaadis ja saates?

Saate juhtimist tahan kindlasti veel teha ja just selle tiimiga, kellega „Kõige paremat kaaslast“ teinud oleme. Nad on mulle kolme suvega nii toredaks ja kalliks ja nunnuks saanud ja mul on megalt vedanud, et just nende punti sattusin. „Kõige paremat kaaslast“ võiksingi ma elulõpuni tegema jääda – see mul nii südameprojekt. Suuri otsesaateid ma juhtida ei sooviks, nende jaoks mul närv vastu ei pea, aga selliseid reality saateid ja muud sellist võin ma meeeeleldi teha.

Mida saame veel selle „Kõige parema kaaslase“ hooajalt oodata?

„Kõige parema kaaslase“ teiselt hooajalt saab oodata palju nalja, kõvat pea kratsimist ja küsida endilt „kas see päriselt just juhtus“ ja „kuidas selline asi üldse võimalik saab olla“. Samuti ka nunnusid loomakesi ja palju üllatuskülalisi veel.