Kihnu Virve matustele oli kohale tuldud nii mandrilt kui ka saare pealt. Kirikulauljad olid nii ärasaatmisel kui ka surnuaias muldasängitamisel. Kihnu Virve soovis, et tema matused oleksid pidu. Rahvalauliku saatis viimsele teele preester Sakarias, kes pani Virvele puusärki kaasa Kihnu mere kaldalt toodud liiva. Kihnu Virve matustele saatis pärja ka president Alar Karis.

Pere ja lähedaste sõnul ei soovinud Virve traditsioonilisi matuseid. „Ta ei tahtnud kiriku matuseid ega seda, et teda pikalt leinatakse ja nutetakse, vaid hoopis seda, et matustel oleksid pillid ja lõbus,“ sõnas Virve lapselaps Raina Kiviselg.

Virve oli kirjutanud omale surma laulu valmis juba 10. märtsil 1985. aastal. Paar nädalat enne teise ilma lahkumist andis ta laulusõnad Kihnu käsitöömemmele Lohu Ellale. Seesama laul saatis Virve ära tema koduhoovist surnuaiale.

Koduõuelt liiguti surnuaeda ja hiljem rahvamajja, kus oli peielaud.

Kihnu Virve koer Kõsta rahvalauliku matustel.

Filmimees Mark Soosaar Kihnu Virve Matustel.
Kihnu Virve peielaud rahvamajas.

Pilt peielaual Kihnu Virvest ja tema hobusest.

Uudise Kihnu Virve lahkumisest avaldas tema tütretütar Reena Laos oma Facebooki kontol. „Anname teada, et täna hommiku lahkus meie väga kallis laulumemm,“ kirjutas Laos.

Ka Kroonikale kinnitas Kihnu Virve lahkumist Reena Laos. Virvega olid tema surma hetkel poeg Eedi ja lapselaps Raina. Reena sõnas Kroonikale, et rahvalaulikul olid viimasel ajal terviseprobleemid.

Järgmise aasta jaanuari lõpus oleks Kihnu Virve saanud 95-aastaseks.

Kihnu Virve, kodanikunimega Virve-Elfriide Köster, sündis 30. jaanuaril 1928. Ta on teinud sadu laule, millest tuntuima „Merepidu“ laulis kuulsaks ansambel Kukerpillid. Rahvalaulik on välja andnud neli plaati.

Mõned aastad tagasi elas armastatud rahvalaulik üle infarkti, kuid esines siiski edasi.

2008. aastal pälvis Kihnu Virve Pärnumaa vapimärgi. 2011. aastal sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Jaga
Kommentaarid