„Kui me oleme laval, siis loomulikult on ta küll minu poeg, aga ma katsun teda võtta kui artisti, ning tahaks ka Eesti inimestele näidata, milleks Ron võimeline on.

See, kui su laps midagi saavutab, ei ole minu arvates võrreldav sellega, kui sa oled ise midagi korda saatnud. Enda üle ei tunne sa iialgi nii suurt uhkust kui siis, kui su laps on midagi väga vinget teinud või kui sa tead tema raskusi, millest ta on üle saanud, ning näed, kuhu ta on jõudnud. Sa oled temaga sel teekonnal kaasas olnud ja kui sa näed, et laps teeb midagi vapustavat, lööb see sind täiesti pahviks,“ rääkis Nele-Liis.

Jaga
Kommentaarid