Esimesed ilmingud rahva leigest huvist ilmnesid juba neljapäeva õhtul, kui Grete Kuld teatas, et esimeses hääletusvoorus on kokku loetud 8309 häält. Kõik, kes on Eesti Laulu varem suurema huviga jälginud, teavad, et see arv peaks olema vähemalt viiekohaline. Eelmisel aastal algas see viiekohaline arv isegi numbriga kaks.

Sel hetkel oli aga hea mõtelda, et laupäevane poolfinaal on alati rahva seas populaarsem. Seda fakti tõendavad ka varasemate aastate televaatajate arvud. Näiteks 2022. aastal vaatas Kantar Emori statistika järgi laupäevast poolfinaali 35 000 vaatajat rohkem. 2021. aastal, kui koroonapandeemia tõttu ei saadud kuskil eriti käia ja inimesed olid naelutatud telerite ette, oli vahet 6000 silmapaari. Täpselt enne ühiskonna lukku keeramist 2020. aastal oli see arv taas 30 000 vaataja ümber.

Sel korral paraku ei aidanud helistajaid juurde saada isegi laupäev. Telefonihäälte arv suurenes esimeses voorus küll viiekohaliseks, kuid palju kaugemale ei jõudnud.

Miks on rahva huvi Eesti Laulu vastu sel aastal nii leige?