Eesti kirjanduse rokkstaar Mihkel Mutt 70: olen püüdnud kirjutada nii, et loll saaks aru ja targal oleks ka huvitav

Kuidas analüüsida irooniat, kuidas käitub kõrtsikammija, kuidas inimene ajas muutub, kuidas nautida Eestit - seda ja palju muud köitvat sõnastab elegantselt äsja seitsmekümneseks saanud kirjanik Mihkel Mutt.

Mihkel Mutita ei kujuta ette elu Eesti Vabariigis, mis nüüd saab 105aastaseks. Uudishimuliku ja meisterliku kirjanikuna on Mutt viibinud taas iseseisvaks saanud Eesti alguste juures. Esimese uue aja välisministri Lennart Meri nõuniku kogemusest sündis bestseller „Rahvusvaheline mees“. Režissöör Toomas Kirsi kaaskonda kuuludes kirjutas Mutt stsenaariumi Eesti esimesele telesarjale „Salmonid“. Asjad ei ole alati nii hästi, et ei võiks minna halvaks, seepärast on Muti selgitused arvamusliidrina elust ja ühiskonnast alati väga oodatud.

Nelikümmend aastat tagasi, sügaval stagnatsiooniajal, kui kirjanikest sõbrad Mihkel Mutt ja Mati Unt elasid teineteise lähedal Mustamäel paneelmajades, üks esimesel ja teine viiendal korrusel, kirjutas samuti paneelmajas elanud kirjanik Jaak Jõerüüt novelli „Meeste tantsud“, kus tegelasteks kõik kolm nimetatut. 1984. aastal ilmunud iroonilises novellis arutlevad nad muu hulgas, kuidas rahvas tavaliselt mõõdab kultuuri taset. Leitakse, et mõõta võib ka seebi tarvitamise taseme, peldikukultuuri, hambapasta läbimüügi, lõhutud tänavalaternate, joodud viinaliitrite ja trükitiraažide arvu järgi. Lõpuks leitakse eneseirooniliselt, et miks mitte „meie järgi“ – kultuuri baromeetriks võiksid ju olla ka Mutt, Unt ja Jõerüüt. Oli see prohvetlik või mitte, peagi panebki Mutt punkti monograafiale lähedasest sõbrast Mati Undist.