„Korduvalt on ju varasematel aastatel kontsertetendusse lavastajatele ette heidetud, et tegemist pole ju Eesti Vabariigi matuste, vaid meie kalli Eesti sünnipäevaga. Kogu etendus algas igati ajakohase ja kauni looga „Palve Ukrainale“, aga paraku jäi kogu lavastuse tonaalsus enam-vähem samaks,“ lausus ta.

„Jaan Pehki ja Märt Avandi esituses kõlas „Väljas on veebruar täna“ ju suurepäraselt, aga kui me mõtleme kasvõi ühele reale, „sest surm on meid silmanud juba“, ja kuuleme mõne minuti pärast EiKi teksti, et meil on laenud ja võlad ja ükskord me saamegi püdedaks lumeks, siis see kõik hakkab väga ühte väravasse minema,“ jätkas Allik.

„Kui me ütleme, et praegu ongi selline jube aeg ning koledad mõtted ja hirmud, siis on see muidugi maitse asi, kas me peame kontserti kuulates olema just selle ängi mõju all.“