Tänavune vabariigi aastapäeva vastuvõtt oli pettumus. Pärast liigutavat kontserti ja presidendi kõnet hakkas sõitma mõistetamatu „kiirrong“. Kes olid need inimesed, kes presidendipaari palge eest hirmsa tuhinaga läbi tormasid? Mis on nende nimed ja ametid? Kes on kutsutute kaaslased? Kas president ise teab, keda ta kätles? Või saab ta tänasest ajakirjast teada, kes oli kes? Julgen oletada, et nii see on. ETV ülekanded ei aidanud ses suhtes karvavõrdki – ETV2s jooksis küll konveierina tervitustseremoonia, ent kaks täiesti ebaprofessionaalset kommentaatorit tundsid kutsutute hulgast vaid ajakirjanikke ja sportlasi – olles seejuures ise väga rõõmsad, kui needki ära tundsid. „Pealtnägija“ tiim intervjueeris samal ajal pikalt ja igavalt peole kutsutud (enamasti vähetuntud) inimesi.

Vabariigi aastapäeva ball ei ole ühe kitsa kildkonna erapidu. See pidu kuulub kogu eesti rahvale. Ei ole veenev kuluaarides kõlanud presidendikantselei väsimus, et ooteaeg kätlema pääsemiseks on olnud aastaid liiga pikk. Elate üle! Nimekiri igal aastal kutsutud ühtedest ja samadest nimedest on küll pikk, ent veel rohkem on neid, kes saavad sellise au osalisteks vaid korra elus. Need inimesed jäid ilma austusest, mis nime kogu eesti rahva ees väljahõikamisega kaasneb. Nad olid nimetu osa kiirrongist. Täpselt sama kurvad on televaatajad ehk suurem osa rahvast, kellele vastuvõtu kätlemistseremoonia on olnud aasta sündmus. Seda vaadatakse peolaudade taga perekonniti ja sellist traditsiooni ei tasu alahinnata, sest me kõik tahame ühiselt tunda uhkust oma parimate poegade ning tütarde üle. Kõlas ka eriti absurdne põhjus kätlemise kohitsemiseks – et naiste kleite ei kritiseeritaks. See ei veena kahjuks üldse. Kleite kritiseeriti viimati aegu tagasi, kui värske vabariik polnud vastuvõtuetiketiga veel kohanenud. Aastaid saavad moekunstnikud ja tuntud kleidikandjad suures koguses kiita, sest piinlikke prohmakaid lihtsalt ei ole.

Vabariigi aastapäeva kätlemistseremoonia on eestlaste inimõigus – ärge vusserdage seda ära! Põhjalikku ülevaadet, kes siis ikkagi peol käisid, mis ameteid nad peavad ja kes on nende kaaslased, saab tänu kroonikute uurimistööle teada värskest Kroonikast.

Ja veel – Estonia teater vajab kiirelt laiendust. Kilukarpi lükatud higised külalised vaevlemas totaalses õhupuuduses (oli ka minestajaid) ei jäta Eesti sünnipäevast väärikat muljet.